"Kolmekesi paadis", 40. osa: pikk tagasitee üle Atlandi saab alguse ilusa peatusega Antigual

Esmaspäeva hommikul kell 9 hiivasime oma kodusaarel Martinique´il ankru ja võtsime suuna Dominica poole, et alustada tagasiteed Eestisse. Saar meile ärasõiduks väga head tuult ei andnud, hoidis meid veel kinni nii kaua, kui võimalik.

Dominicale lähemale jõudes tõusis ka tuul ja puhus meid Porthsmouthi sadamasse ankrusse ööd veetma. Saarele me seekord ei läinudki, kuna oleme seal vähemalt 4-5 korda juba käinud.

Meid ahvatlesid rohkem uued kohad, kuhu jalg veel maha pole saanud. Martinique´ilt Dominicale purjetasime kokku 9 tundi ja läbisime 55 meremilli, aga hommikul vara oli juba ärevus suur, sest aeg oli edasi purjetada Guadeloupe´i saare suunas, mis kuulub samuti Prantsusmaa alla nagu Martinique ja on järjekordne tükike Euroopa Liidu maad Kariibide helesinises meres. 50 meremiili ja kaheksa tunni pärast lasimegi ankru vette Guadeloup´i all, põhjapoolses tipus. Õhtul pimedas me uudistama ei läinud ja hommikul ei äratanud meid kirevad kuked, vaid hoopis kurjad kalamehed.

Täpsemalt olid need tavalised kurjad prantsuse kalurid. Nemad käivad oma võrke vette panemas varahommikul ja neile ei meeldi, kui jahid siis ees seisavad. Siis nad lihtsalt ajavad need minema.

Mis sellest, et kaardil on märgistatud ankrukohad, kohalikud kalurid siiski otsustavad, kuhu sa oma jahi paigutad. Seda muide on meil mitmeid kordi juhtunud ka Martinique´il, kus laupäeva varahommikul kella viie paiku tulevad kalurid pahandama, et jaht on ees.

Ega see ankru väljatõstmine ja uue koha leidmine kõige meeldivam pole, kui sa ise oled just Full Moon party´lt alles tunnikese tagasi koikule jõudnud. Sedasorti kalamehi oleme kohanud ainult Prantsuse saartel.

Niisiis ajasid meid kalamehed varahommikul kohe minema ja mõtlesime, et mis seal ikka, purjetame kohe Antiguale edasi.

60 meremiili läks nagu linnutiivul tänu heale tuulele. Kohati nii heale, et rehv tuli groodile sisse panna. Kohal olime nagu viielised kena seitsme tunniga.

Ega see merereis siiski väga meeldiv ka polnud, sest kuidagi õnnestus meil kapteniga mõlemal saada moskiitohaigus nimega chikunguya. Kui seda haigust guugeldama hakata, siis midagi head tulemustest välja ei tule ja korraks mõtledki, et miks ma pidin seda üldse teada saama.

Meil olid järgmised sümptomid: lihasvalu (terve keha on nii nõrk, et kahvlit on isegi kohati valus käes hoida), palavik, külmavärinad, nõrkus, söögiisu kadumine jne. Põhimõtteliselt oled nagu oma keha sees lõksus. Kõikvõimas Wikipeedia ütles, et haigus võib kesta mõned päevad, nädala või isegi kuid, ravi aga sellele kahjuks pole. See viimane rõõmustas kohe eriti: lihtsalt saa ise terveks.

Haigus hakkas meid purema juba Dominical ja mida aeg edasi, seda hullemaks läks. Kogu reis sai läbitud tänu paratsetamolile, mis hoidis vähemalt peavalu ja palaviku ära.

Antiguale jõudes võtsime suuna Jolly Marina sadamasse ja üle tüki aja olime taas kai ääres. See oli hea tunne, et võid maa peale minna siis, kui ise tahad, mitte kummipaadiga, nagu tavaliselt olime harjunud.

Antigua on tõeliselt ilus saar. Kõik rannad on valge liivaga ja helesinise veega. Ilu on sellel saarel palju, see peegeldub ka kohalikest inimestest, kes on igati abivalmid ja sõbralikud. Saare peal liigub palju valgenahalisi ja enamus neist moodustub inglise pensionäridest, kes omale siia kena villa on ostnud ja kes oma jahti siin aastaringselt hoiavad.

Kai äärde parkisime jahi vaid sel eesmärgil, et mugavam oleks parandus- ja ettevalmistustöid teha. Korda sai tehtud reelingud, mis juba pikemat aega muret tekitasid, sest olid lahti vajunud ja vajasid kiiremas korras keevitamistööd. Seda me sadamast ka saime. Samuti sai kummipaadi põhi korralikult kinni liimitud, mastitöid tehtud jne.

Ujumisega võiks siin saarel veidi ettevaatlik olla, kui just ilma jalgateta tagasi kaldale ei taha tulla. Siin on päris palju haisid, isegi sadamas kai ääres olles ujusid suuremad ja väiksemad haid ümber jahi. Sama on ka ankrukohtadega: istud tekil rahulikult ja järsku on haid ümber paadi luusimas.

Tervis aga paranes alles viie päeva pärast ja nüüd on aeg järgmisele saarele purjetada.