"Kolmekesi paadis", 38. osa: Unioni saarel oodatakse koos Kariibi mere piraatidega turiste

Kui juba paradiisisaarte nummerdamiseks läks, siis see on juba kolmas oma helesinise mere, valge rannaliiva ja käharate palmidega. Õhtu jooksul võib mitu Kariibi mere piraati saarel vastu jalutada.

Paradiisisaarel number 3 on pea kõik 3000 elanikku sisse võetud filmisarjast "Kariibi mere piraadid", kuna sealkandis seda filmiti ja ka turistid otsivad Unionilt võttekohti ja tuttavaid vaateid.

Saar ootab piraadihuvilisi, sest kogu elu kipub keerlema piraatide teema järgi. Õhtu jooksul võib näiteks kohata mitut kostüümis Jack Sparrow´d sulle vastu jalutamas ja tervitamas.

Saarel on kõik vajalik olemas - hotellid, lennujaam, kaunid rannad. Koht on ülimalt populaarne lohesurfrite seas, tuult pidi parajalt puhuma aastaringselt.

Muidugi tuleks kõige selle juures arvestada, et raha kulub siin rohkem kui teistel saartel. Soovitatav oleks seljakotiga saabuda, kuid see peab siis raha täis olema. Hinnad on krõbedad, vaid rummikokteilid paistavad olema mõistliku hinnaga.

Jahte on ankrus selle saare ümbruses päris palju, sest Union asub Tobago Cays´iga põhimõtteliselt kõrvuti. Sellepärast on Union veidi tuntud ka kui "peosaar", kust leiad maailma parimat rummi, mille nimi on loomulikult "Sparrow" ja isegi selle filmipiraadi nimelisi baare.

Kohalikel endil on kõigil oma lugu rääkida filmi tegemise kohta. Väidetavalt puhkasid kuulsad näitlejaid jalga just Unioni saarel, kuid samas on siiki kõigil nii erinev jutt, et mine võta kinni, milline neist õige on. Igatahes kuulata on neid lugusid põnev. Ja nagu ikka lummab ka see saar täielikult. Plaanitust ühest päevast kujunes lõpuks mitu.

Unioni saare küastus jäi meil paraku St. Vincentil ja Grenadiinidel viimaseks. Mitte et me lahkuda oleks tahtnud, vaid tuli lihtsalt Euroopa Liidu alla kuuluvale meie nn kodusaarele Martinique´ile arstiabi otsima minna. Kariibidel küll malaariaohtu pole, kuid on päris palju muid ebameeldivaid haigusi, mille võib siin sääskedelt saada.

Nii juhtus ka meie kapteniga, kelle sääsehammustus muutus hiiglaslikuks mädapunniks, lüües niimoodi põletikku kogu kätte, et seda enam liigutadagi ei saanud.

Üritasime küll Unioni saarelt leida arsti, kuid neil kõigil oli hoopis vaba päev ja ühtegi sellist, kes meid aidata oskaks, polnud käepärast.

Niisiis suundusime tagasi kodusaaarele mõnusa vaikse tuule tõugates 5 m/s - nii vaikset ületust Martinique´ile pole veel varem olnudki.

Tagasi jõudes saime arsti juures käidud ja antibiootikumid tegid imet esimesest hetkest. Nüüd ravime siin nädalakese.