"Kolmekesi paadis", 31. osa: hüljatud jahtide surnuaiast leiab kunagisi iludusi
Mingil kummalisel põhjusel on Martinique´is uhked purjekad ja kaatrid maha jäetud. Mõned neist on madalikule sõitnud, siis kreeni vajunud ja hüljatud. Mõni jaht on veel tugevalt otsaga kai küljes kinni, kuid jahist endast pole enam suurt midagi järgi.
Teel St. Pierre´i sadamasse õnnestus meil ka delfiine näha. Küll neid oli seal omajagu palju silmailu pakkumas.
Hetkel oleme tegelenud aga purje parandamisega. Nimelt oli tarvis peapuri ehk groot korda saada, enne kui kuhugi teisele saarele suund võtta. Nagu ikka käivad asjad siin Kariibi aja järgi, mis tähendab, et aega on kõigil tohutult, kiiret pole kunagi. Puri sai toodud Le Marini tuntud ja paljukiidetud purjemeistri juurde. Tema tunnistas meile ausalt, et karneval on ukse taga ja kindlasti ei saa me oma purje enne seda kätte, vaid alles pärast.
Nii kauaks me purje siia ootama ei jäänud, sest tahaks ju isegi sellest võimsast karnevalist osa võtta. Purjetasime tagasi St. Pierre´i suunas. Seal sukeldusimegi pidustuste melusse, millest lähemalt juba järgmine kord.