St. Lucialt ehk meie esimesest peatuspaigast peale kahenädalast Atlandi ookeani ületust lahkusime juba järgmisel päeval pohmelli saatel edasi meie kodusaare poole Martinique´ile.

Sinna purjetab vaid 4-5 tundi.

Kuna siinkandis läheb kottpimedaks juba kella 18 paiku, siis jõudsime muidugi kohale täielikus pimedas.
Põhiliselt oleme redutanud Saint Pierre´i ja Le Carbet´ linnade vahel, mis asuvad üksteisest kõigest kahe meremiili kaugusel. Andres, kes on varem siin pikemalt elanud, teab kohalikke paiku nagu oma viit sõrme ja ütleb, et avastada on siin ikkagi veel palju ka tema jaoks.

Esimese retke teeb Andres meile kohe jõe äärde. Tagasi tulles on tunne, nagu oleksime toidupoest tulnud. Elu käib siin nii, et mets ja džungel on avakaado, mandariini, papaia, granaatõuna ja muid puid täis, lihtsalt lähed ja korjad endale nii palju, kui vaja on. Samamoodi on ka kookosega: neid hiigelpähkleid vedeleb siin pea iga palmi all.

Elu on siin saarel aga muidu üsna kallis, kui peab raha eest midagi ostma. Mis siis, et metsas on söögipoolis tasuta saadaval. Kuna Martinique´i saar kuulub Prantsusmaale, siis oleme ka Euroopa Liidus, kuigi purjetasime 14 päeva sellest eemale. Hinnad on võrdväärdsed Prantsusmaaga ehk siis veidi kallimad kui meil Eestis. Aga kui veidi metsikus looduses ringi jalutada, siis võid tõesti mitme päeva toidu täitsa tasuta saada.

Seda varianti kasutame me igapäevaselt ja võin ausalt tunnistada, et näiteks seda avakaadot, mida siit puu otsast saab, pole meie Eestis kunagi keegi maitsta saanud. See on nii hea, et isegi tekitab veidi sõltuvust.
Suitsumeestel on siin veidi kehvasti, sest näteks pakk Marlboro Lightsi maksab 8 eurot. Samas joogisõpradel on väga hästi, sest pudel rummi maksab poes vaid 7 eurot.
Uue aasta alguses plaanime minna Dominica saart avastama. Enne seda võtame ette mitmepäevase džungli matka siinsamas Martinique´il ja pole veel otsustanud, aga võib-olla veedame aastavahetusegi hoopis kuskil džunglis. Varsti selgub - postitame oma saabuvatest pühadeseiklustest kindlasti midagi ka Reisijuhi videoblogisse.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena