10 soovitust kohalikult eestlaselt, mida esimest korda Maltal vaadata
Keset Vahemerd, umbes 100 km Sitsiiliast lõuna pool asub pisike ja väga eriline saareriik, mida sageli kutsutakse Vahemere pärliks, Euroopa ja Aafrika ristumiskohaks, kuid mitmete teooriate kohaselt ka kunagiseks Atlantiseks.
Erinevate võimude poolt aja jooksul vallutatuna on Maltast kujunenud Vahemere kultuuride ning kunagise Briti koloniaalvõimu sulatuskatel. Hoolimata ajaloolistest ning erinevatest religioossetest mõjudest on maltalased jäänud lojaalseks oma religioonile. Praegu peetakse Maltat Poola järel kõige katoliiklikumaks riigiks Euroopas. Selle tõenduseks on nii saarel paiknevad 365 pompöösset kirikut (üks kirik ruutkilomeetri kohta) kui ka maltalaste igapäevaelu kujundavad kristlikud tavad. Kohalike sõnul on kristlusel kohati isegi suurem kultuuriline kui religioosne tähendus.
Nii on kombeks kirikus end laulatada, oma lapsi ristida ning neid sageli ka katoliku kooli saata isegi siis, kui iga päev kristlust ei praktiseerita. Samuti võetakse aktiivselt ja innukalt osa kõikidest religioossetest sündmustest.
Malta on oma 420 000 elaniku ning 316-ruutkilomeetrise pindalaga üks maailma kõige tihedamini asustatud riike. Sellel saarel pikemalt viibinud välismaalased, kes on pärit suurematest riikidest ning kes on harjunud veetma aega lopskas looduses inimeste poolt puutumata paiku nautides väidavad, et neil tekib sageli saare väiksusest tulenev nö ruumipuudus. See on tõesti tõsi, et Maltal on väga keeruline leida tõeliselt eraldatud paiku, kus ei kohtaks ühtki inimest või autot ning kus saaks end argipäeva kärast ja -mürast täielikult välja lülitada. Samas on see melu ka osa Malta värvilise argipäeva sotsiaalsest reaalsusest ning pakub nii lühemat kui ka pikemat aega siin viibivatele külalistele põnevaid elamusi igasse päeva.
Maltal on ohtralt elamusi pakkuda aastaringselt ning erinevatest ajastutest pärit vaatamisväärsusi leidub rohkem, kui ühe tiheda nädala jooksul külastada jõuaks. Paljud, kes Maltat juba rohkem kui korra külastanud ilmselt nõustuvad, et ühest reisist ei piisa, et Malta elu-olu ning tõelist olemust sügavamalt tunnetada. Samas satuvad paljud turistid siia vaid korra. Mida siis peaks Maltal kindlasti tegema ja nägema, et esimene külastus ei jääks ainsaks? Või kui tõesti ei ole v'imalust tagasi pöörduda, siis need kümme kohta aitavad saada siinsest elu-olust kõige parema ülevaate.
1. Veeda vähemalt üks päev Malta barokses pealinnas Vallettas
Paljud Maltat esimest korda külastavad turistid arvavad ekslikult, et tegemist on linnaga, mis kindlasti moodustab ka suurema osa saarest. Tegelikult on Valletta aga umbes ühe ruutkilomeetri suurune piirkond, kuhu on peamiselt koondunud riigiasutused, mitmed advokaadi-, arhitekti- ja notaribürood ning kallite brändide poed. Loomulikult on selle linnakese ajaloolistes hoonetes ka piisavalt eraresidentse, milles elamist peetakse väga prestiižikaks.
Valletta kuulub ühena kolmest Malta vaatamisväärsusest UNESCO maailmapärandi nimistussse ning sarnaselt Tallinna vanalinnaga on ainuüksi Valletta tänavatel kõndimine omamoodi muuseumielamus. Valletta tänavatel uidates peaks kindlasti sisse põikama ülemisse ja alumisse Barrakka ning ka Hastings'i aeda, kust avanevad imekaunid vaated erinevatele Malta linnadele. Kui juhtuda ülemisse Barrakka aeda vahetult enne südapäeva, siis on võimalik osa saada kahurite saluuditseremooniast.
Kindlasti ei tohiks vahele jätta külastust aastal 1577 Malta ordurüütlite poolt ehitatud, kuid sajandite jooksul täiendatud St. Johni katedraali, kuhu barokiajastu fännid ning Michelangelo Caravaggio loomingu austajad võiksid end tundideks unustada.
Kui sellest jääb veel aega üle, siis miks mitte veeta tunnike Ordumeistrite palees (Grandmaster's Palace), kus hetkel asub Malta parlament või siis minna ning vaadata ühetunnist filmi "The Malta Experience", mis pakub huvitavat ning kokkuvõtlikku ülevaadet Malta ajaloost.
2. The Ħal Saflieni Hypogeum ehk Hüpogeum
Hüponeum on Malta eelajalooline maa-alune matmispaik, mis avastati täiesti juhuslikult ühe eramaja aiast 1902. aastal. See UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv unikaalne arheoloogiline avastus on ehitatud kolmele erinevale tasandile ning kõige esimesed leiud pärinevad ajast u. 4000 eKr. Kuna Hüpogeumi säilitamine on üsna väljakutseterohke ning vajab spetsiaalseid klimaatilisi tingimusi, lubatakse külastajaid sisse vaid kümnekaupa üheks tunniks ning vaid 8 tunni jooksul päevas. Seega on külastust soovitatav varakult ette planeerida ning piletid esimesel võimalikul juhul ette soetada.
3. Hagar Qim'i templid ja Blue Grotto
Saare lõunaosas paiknevad ühed maailma vanimad religioossed ehitised – megaliiditemplid Hagar Qim ja Mnajdra – mida UNESCO Maailma Kultuuriväärtuste komisjon nimetab neid unikaalseteks arhitektuurilisteks meistriteosteks.
Huvitaval kombel ei ole need ehitised aga maailmas samasugust tähelepanu pälvinud nagu Stonehenge või Egiptuse püramiidid. Kõige põnevam on templeid külastada kevadisel või sügisesel pööripäeva (21. märtsil/21. septembril) varahommikul. Nendel kahel päeval muutuvad templid nagu astronoomiliseks kellaks, mil tõusva päikse kiired paistavad läbi templi avause ühe kindla nurga alt, tähistades sellega uue aastaaja algust.
Megaliiditemplite vahetus läheduses avaneb hingematvalt kaunis vaatepilt Blue Grottole, mida ei tohiks templitesse minnes või sealt tulles kindlasti mitte vahele jätta. Kui sattuda Blue Grotto juurde hetkel, mil seal ei ole parasjagu ühtki turistibussi või matkagruppi peatust tegemas, võib just selles kohas leida igatsetud hetkelise rahu.
4. Marsaxlokk - väike kaluriküla
Saare kaguosas asub väike kalurite küla, mis hoolimata viimaste aastakümnete jooksul piirkonda kerkinud modernsete korterelamute pealetungile on suutnud säilitada oma traditisioonilise olemuse.
Marsaxloki sümboliteks on nii kalurite rõõmsavärvilised luzzu-paadid kui ka kuulus igapühapäevane turg. Hommikusel ajal võib näha kalureid oma igapäevaseid toimetusi tegemas, õhtul muutub Marsaxloki promenaad aga tõeliselt pulbitsevaks ning kohalike seas väga populaarseks õhtusöögi-kohaks. Vaatamata paljudele Vahemere toite ja värsket kala pakkuvatele restoranidele on soojemal aastaajal seal keeruline ilma broneeringuta einestamiskohta leida.
5. Mdina ja Rabat
Kindlasti ei saa Maltat külastades vahele jätta Mdinat (araabia keeles Medina ehk linn) ning selle ääremail asuvat Rabatit (araabia keeles ’äärelinn’). Mdina on Valletta järel üks kõige külastatuim koht, sest kui suured reisilaevad Maltal päevase peatuse teevad, siis kõigepealt viiakse kruiisitajad just neisse kahte paika. Paljudele see Maltast ainsaks mälestuseks jääbki.
Mdina on keskaegne kõrgete kivimüüridega kunagine Malta pealinn, mis ehitati saare kõige kõrgemale künkale. Mdinat ei tee eriliseks ainult suurejoonelised palazzo’d või imekaunis vaade tervele saarele, vaid ka selle linna imepärane vaikus ja rahu. Sellest ka hüüdnimi ’The Silent City’.
Mdinas asub Malta peakatedraal, mis on pühendatud St. Paulile. Kohalikud teavad rääkida, et kes soovib end selles katedraalis laulatada lasta, peab 1. jaanuaril minema elavasse järjekorda seisma, et oma laulatuse aeg alanud aastaks registreerida. Ja seda saab teha vaid üks kord aastas, 1. jaanuaril. Paljud Mdina elanikud on siniverselised, kunagiste Malta aristokraatide järeltulijad.
6. Mosta linnas asub maailma suuruselt kolmas kuppelkirik
See kirik on valminud 1871. aastal ning pühendatud Santa Mariale. Lisaks arhitektuurilisele väärtusele teeb ehitise eriliseks 1942. aastal juhtunud sündmus: nimelt sakslaste lennukilt heidetud pomm kukkus küll kirikusse, kuid ei plahvatanud. Seda peetakse kohalike hulgas suureks imeks.
7. The Golden Bay ja Ghajn Tuffieha
Kivise saaremürakana ei ole Maltal lõputuid liivarandasid ning ainult päikesepuhkust otsivatele turistidele pole see just esimene valik.
Siiski leidub Maltal väikseid liivaseid pärleid, millest kõige kuulsamateks on saare põhjaosas asuvad The Golden Bay ja Ghajn Tuffieha (kohalikud nimetavad seda piirkonda Rivieraks). Kui just rohkem kui 200 trepiastet ei heiduta, siis on Ghajn Tuffieha lahesopina oma isoloeerituse tõttu isegi veel erilisem. Kindlasti võiks aga võimaluse korral aega võtta mõlema ranna jaoks.
8. Comino saareke
Comino on 3,5 ruutilomeetri suurune väike kivine asustamata saareke (tõsi, üks perekond seal siiski elab) Malta ja sõsarsaare Gozo vahel. Suvisel ajal vallutavad Comino turistide hordid kuulsa helesinise laguuni tõttu. Nii võtavad erajahid ning väiksemad ja suuremad turistipaadid suvel suuna kõik Comino poole ning olenemata nädalapäevast toimub pidev võitlus parimate kohtade hõivamiseks. Mida varem kohale jõuda, seda magusama koha saab endale kindlustada, sest rannaliiva on Cominol väga vähe.
Sinise lagunuuni kristallselge ja läbipaistev vesi ning unustamatud vaated nii Maltale kui Gozole muudavad rahvamassidest tuleneva ebameeldivustunde aga peagi olematuks ning päeva lõppedes valdavad külastajaid vaid positiivselt ülevoolavad emotsioonid. Comino on ka suurepärane koht snorgeldamiseks ja sukeldumiseks.
9. Gozo saar
Maltalt umbes 25-minutise praamisõidu kaugusel asub saareriigi arhipelaagi suuruselt teine saar Gozo, mis on selles väikeses saarestikus täiesti omaette reaalsus.
Erinevalt kiirest elutempost Maltal on Gozo nagu ajas seisma jäänud. Inimesed elavad siin palju traditsioonilisemat ning lihtsamat elu. Nagu Maltal, nii on ka Gozol paljudel peredel oma ärid, kuid Gozol kaasatakse alati oma tegemistesse ka tädid ja onud ja nende lapsed, tekitades sellega n-ö sugulastest koosnevad omaette sotsio-ökonoomilised grupid.
Gozo ei ole aga populaarne mitte ainult turistide, vaid ka maltalaste endi hulgas. Maltalastel meeldib sõsarsaarel nädalavahetust veeta ning oma patareisid laadida. Gozo on paik, kuhu paljud välismaalased on endale vanaduspõlveks kodu soetanud. Üks neist on näiteks kuulus näitleja Billy Connoly.
Gozot külastades peaks kindlasti veetma paar tundi selle saare pealinnas Victorias, et imetleda võimsat Citadellat, kust saadud põnevatele ajalooteadmistele avaneb ka suurepärane vaade tervele saarele. Dwejra ja Azuri aken on teine "kohustuslik" vaatamisväärsus, mis ei paku vaid imelist vaatepilti loodusilu nautijatele, vaid ka põnevat veealust maailma sukeldujatele.
Kui Gozole jääda üheks pikaks või võimalusel isegi kaheks päevaks, siis kindlasti tasub veel külastada Ta’ Pinu kirikut (olulise tähendusega religioossetele turistidele), Ġgantija templeid, Xlendi lahte ning punase liivaga Ramla Bay’d.
10. Village Festa
Malta kohalikest traditsioonilistest sündmustest on kõige omanäolisem, tähenduslikum, religioossem ja sotsiaalsem kindlasti iga-aastane suvisel ajal asetleidev Village Feast ehk Village Festa. Tegemist on kohaliku kogukonna tippsündmusega, mis toimub igas külas ja linnakeses igal aastal omal kindlal ajal, milleks sajad vabatahtlikud terve aasta ettevalmistusi teevad ning mida kohalikud elanikud alati pikisilmi ootavad. Festa nädalaks kaunistatakse tänavad värviliste ja suurejooneliste dekoratsioonidega ning pidulikkuse hõngu on tunda kõikjal.
Väliskülalisele võivad need pea nädal aega kestvad tegevused tunduda ühekorraga nii vaimulikud kui ka ilmalikud. Ühelt poolt on pidustuste keskmes kohalik peapühak, kelle auks toimub missasid ja lüüakse kirikukelli ning festa kulminatsioonina tuuakse viimasel peonädala päeval tema kuju kirikust välja. Teisest küljest ei puudu ürituselt rohke alkoholitarbimine, muusika ja mitmed muud maised tegevused, mida ühel religioossel üritusel ette ei kujutaks. Iga Village Festa lahutamatuks osaks on ilutulestik, mis varieerub alates maapealsetest figuuridest, mis festa kulminatsioonina süüdatakse ning mille tulemängu alati suured massid nautima tulevad, kuni suurejoonelise taevasse lastava ilutulestikuni.
Festa on Maltal kohalikele nii oluline, et kui kedagi kutsutakse pulma või sünnipäevale ja see langeb festa peaürituse õhtuga kokku, siis maltalane valib silma pilgutamata oma kodukoha festa.
Birgit Oidram on Maltal elanud viimased 5 aastat. Käesoleva aasta alguses asutas ta esimese Malta maapiirkondi ja seal asuvaid turistidele suunatud eramajutusi tutvustava portaali maltavillageholidays.com.
