Laura ja Marguse videoblogi jõuab lõpule: viimane päev Bangkoki legendaarsetel tänavatel
Peale neljapäevast rannapuhkust Koh Changil hakkaski meie sajapäevane reis Aasias lõpule jõudma. Tuli tagasi Bangkokki liikuda, kust me jõulude ajal ka alustasime.
Sinna jõudmine oli aga parajalt tüütu, sest kõigepealt pidi paadiga tagasi maismaale jõudma ja sealt neli tundi mikrobussiga Bangkoki edasi sõitma. Paadipilet koos transpordiga läks maksma 430 bahti ehk 9,60 eurot, aga muidugi õnnestus meil sattuda just sellise transpordi peale, kus oli tühjalt passimist rohkem kui palju.
Algas kõik sellega, et ootasime bensiinijaamas oma 45 minutit järjekorras. Siis seisime edasi lihtsalt tee ääres 20 minutit ja ootasime teist autot, et juhid saaksid bussis vahetust teha. Peale kahetunnist sõitu pidime jälle tankima ja muidugi ka bensiinijaama järjekorras ootama. Pärast tankimist mõistagi jälle ootasime - seekord vahetati mitte juhti, vaid reisijat.
See oli kohutav venitamine Tai moodi ja kokkuvõttes venitati meie neljatunnine bussisõit hoopis kuuetunniseks.
Bangkokis oleme käinud päris palju ka varem, seega on kõik siinsed peamised vaatamisväärsused juba ammu ära nähtud. Just sellepärast otsustasimegi seekord, et oma neljapäevasel Bangkoki visiidil teeme hoopis kiire ostutuuri ja veedame aega Bangkoki ühel kuulsaimal tänaval Khao San Roadil, mis on seljakotirändurite tähtsaim kogunemispaik.
Bangkok on ka tõeline ostuhullude paradiis, sest siin leidub tõesti igale maitsele midagi.
Linnas on küll palju uhkeid ja luksuslikke kaubanduskeksuseid, mis enamuses asuvad Siami ärirajoonis, kuid loomulikult ei puudu ka tänavakaubandus, mida saab põhiliselt nautida Pratunami ja Indra väljakute kandis. Hinnad on meeletult odavad ja turud alustavad juba varahommikul: nii umbes kella viiest.
Üks euro on neil turgudel suur raha, sest selle eest saab juba mõne kampsuni või pluusi. Seega võib eurooplane end päris lihtsalt rikkurina tunda. Pratunami piirkond on täis kokkuostjaid, kelle jaoks on see magus koht. Näiteks kui soovid osta ühe pluusi, siis tuleb selle hinnaks 400 THB (8,9 eurot). Kui aga tahad osta kolm, siis sulab hind 250 THB-ni (5,60 euro) peale. Nii et mida rohkem ostad, seda odavamaks läheb.
Platinum on Pratunami piirkonna kuulsaim kokkuostjate keskus, kus kõiki asju müüakse hulgihindadega. Korruseid on kokku neli, aga juba peale esimese korruse läbimist hakkab pea ringi käima.
Selles piirkonnas asub ka Bangkoki suurim IT-kaubamaja. Neljakorrulisest hoonest leiab kõikvõimalikke tehnikavidinaid.
Müüakse muidugi originaal- ja võltskaupa läbisegi, seega ühelt korruselt võib leida nii järele tehtud iPhone´isid ja iPade kui Apple´i, Samsungi ja teiste kuulsate tootjate esinduspoode. Kaubavalik on siin suur. Mitte ainult Hong Kongis ei ole tehnika odav, ka Taist võib saada näiteks (ehtsa) iPhone´i samaväärse hinnaga ja kuna kehtib ka Tax Free, saab taotleda maksuraha tagasi.
Bagkoki üheks kuulsaimaks turuks peetakse Chatuchak Weekend Marketit ehk nn nädalalõpu turgu. Nagu nimigi ütleb, kaubeldakse seal nädalavahetustel, kui pannakse püsti üle 15 000 putka. Sellele turule minnes tuleb arvestada aga sellega, et samal päeval on koos sinuga ostlemas veel umbes 200 tuhat inimest. Kui sinna siiski ei jõua oma reisiplaanide tõttu, siis soovitan külastada Platinumi,sest seal pakutakse üsna sarnast kaupa.
Ka tänavatoit on Bangkokis soodne ja ühe euro eest saab kõhu täis küll.
Khao San Road asub Pratunamist ja Siamist kaugemal, aga taksoga on sinna siiski vaid 30-45 minutit sõitu. See rajoon erineb eelmistest palju, sest tegemist on seljakotireisijate lemmikpaigaga. Kõik tänavad on täis hipilikku hõngu ja meile meenutas koht veidi Pham Ngu Lao seljakotireisijate rajooni Ho Chi Minh Citys Vietnamis.
Ka siin on väga palju lahedaid poode, baare ja restorane, ei puudu ka tänavamuusikud. See mõnus sumin, mis valitseb, teeb olemise kohe eriti heaks. Neil tänavatel kõndides võib märgata igasuguseid imelikke asju: üks nendest on kindlasti võltsdokumentide avalik äri. Pea iga kolme meetri tagant on võimalus lasta teha endale kas ID kaardi, juhiloa, invatõendi autole või sukeldujate PADI litsentsi. Ja seda kõike tehakse täiesti avalikult ning hinnad algavad 15-st eurost. Nende valedokumentide valmistamine pidi müüja väitel võtma aega vaid ühe tunni.
Ja ongi juba 100 päeva läbi...
Peame kurbusega tunnistama, et meie sajapäevane Aasia-reis on läbi saanud. Kui nüüd tagasi vaadata, siis kõige rohkem jäid hinge Hiinas Tiger Leaping Gorge ja Lijiang ning Filipiinidel Busuanga ja Banaue. Kuigi tegelikult olid kõik need kuus riiki väga lahedad. Kõigisse neisse tahaks kunagi jälle tagasi minna.
Meie reisi eelarvest
Terve selle reisi peale lendasime me kokku 22 korda ja need lennud läksid maksma 2130 eurot inimese kohta. 100 päeva majutust ühele inimesele läks maksma 1300 eurot.
Nüüd aga on aeg minna tagasi koju, et... puhkama hakata? Ei, loomulikult hoopis vaikselt uut reisi planeerima :)
Oleme täis positiivset energiat ja täname kõiki, kes jälgisid meie videoblogi. Suured tänud ka sõpradele ja lähedastele, kes meile pidevalt positiivset tagasisidet antsid!
