Kohalike elanikega tutvumine on vaid üks osa, mis teeb reisi huvitavaks. Kuid paljude jaoks pole apartmendi rentimine ja kohaliku baarmeniga lobisemine piisav, et kohaliku eluga end täielikult kurssi viia. Kui enamus turistidest tahavad Manhattanil tõusta Empire State Buildingu vaateplatvormile, näha Brooklyni silda või Broadwayd, siis mõned huvituvad ka New Yorgi hämaramast poolest: nende inimeste elukäikudest, keda ei kohta turismibrošüüride soovitustes ehk kriminaalide ja kahtlusaluste dramaatilistest juhtumitest.

Manhattani kriminaalasjade kohtud on avalikkusele avatud, seega igaüks saab sisse astuda. Põnevad isiklikud elud laotatakse kohtusaalis avalikkuse ette ning turistidel on võimalik sellest osa saada.

Nn õhtukohus on kõige populaarsem ja seda soovitati isegi Lonely Planeti reisijuhis mõned aastad tagasi. 1907. aastal loodud kohus arutab 70 kuni 90 kohtuasja ajavahemikus 17:00 kuni 1:00. Inspireerituna telesarjadest on muutunud reisid kohtusaali, kus saad istuda suhteliselt lähedal kellelegi, kes on käeraudades väga populaarseteks. Kohtuametnik Robert Smith on pidanud reisijuhi ametit juba mõnda aega ja räägib, et on juhatanud ekskursioone külalistele, kes saabuvad selleks New Yorki nii kaugelt nagu Taanist.

"Õhtusel kohtuistungil osaledes on võimalus näha draamasid päris-elust," kommenteeris Telegraph Traveli autor ja Lonely Planeti New Yorgi reisijuhi autor Regis St. Louis, miks need külaskäigud nii populaarsed on. "See on ka päris hästi maailma avardav näidates, kuidas Ameerika Ühendriikide kohtusüsteem tegelikult toimib. Siin on tavaliselt väga suur osa süüaluse kaitsjal."

Kuid kas selliste kohtade külastused aitavad ikka saada tegelikku ettekujutust sihtkohast? Laiemalt võttes saab neid reise võtta kui võimalust veeta aega ameerikapäraselt - vaadates, kuidas läheb neil, kellel pole olnud elus õnne nii palju kui turistil endal.

Andides asuva ühe maailma kõrgeima administratiivpealinna La Pazi vanglates tehakse suurt äri, lastes turistid kinnipidamiskohta vaatama. San Pedro vanglakülastus Boliivias on paljude reisijuhtide soovitusnimekirjades, sealhulgas Rough Guide´is, kus kirjeldatakse, et see külaskäik meeldib eriti neile, kes on väsinud tavalistest turistiatraktsioonidest.

Violet Cloutman külastas hiljuti üht mitteformaalset vanglatuuri, mille ta leidis, kui talle ulatati paberitükk mobiilinumbriga ja paluti küsida Joséd. Peale helistamist saabuski auto, mis viis ta vanglasse, kus oli seesama José - narkodiiler, kes oli istuma pandud pikaks ajaks.

San Pedro ei ole nagu tavalised vanglad, kirjeldas ta oma reisi Telegraph Travelile, see on rohkem nagu mikroühiskond, kus kinnipeetavad valitsevad end ise "demokraatlike" valimiste kaudu ja kehtestavad oma seadused ning karistused.

"José näitas mulle oma kambrit ja pakkus ka õlut, vastates küsimustele. Keeldusin tema pakkumisest kokaiini proovida ja ta ainult naeris selle peale öeldes, et enamus Boliivia narkootikumidest tehakse valmis vangla laborites. Ma ei oska öelda, kui palju oli tema jutus tõtt ja kui palju suurustamist."

Teised vanglad maailmas, nagu Alcatraz või Robben Island on samuti populaarsed turistide vaatamisväärsused hämmastava ajalooga, mille kohta giidid kindlasti räägivad.

Kuid slummituurid koos tegutsevate vanglate ja kohtute külastamisega on ehedamad ja metsikumad. Näiteks korraldatakse tuure Mumbai slummidesse, mis said populaarseks peale Danny Boyle´i filmi "Rentslimiljonär". Ka Rio de Janeiro favelade ringkäikudest saavad turistid osa võtta.

Violet kirjeldab, et kui jõudis kätte aeg San Pedro vanglast lahkuda, soovis ta kinnipeetavale kõike head ja see omakorda lubas saata e-kirja, kui on vanglast vabanenud. "Siiamaani pole kirja tulnud," lisab Violet.