Laura ja Marguse videoblogi: Penang - köökide ja uskude risttee

Lõpuks jõudsime tagasi sooja kliimasse. Oleme Malaisias, Penangis. Siin elab koos palju uske: moslemid, budistid, hindud, taoistid jne. Ka palju erinevaid kööke on siin segamini ja kõrvuti. Räägib Laura.

Lõpuks ometi saime jälle tunda korralikke soojakraade, sest siin ulatusid need kuni 35 plusskraadini.

Oleme jõudnud Malaisia ühte populaarseimasse kuurorti - Penangi. See saar on rohkem nagu poolsaare moodi saar, sest maismaaga ühendab seda sild. Penang asub kõigest nelja tunni bussisôidu kaugusel Kuala Lumpurist, seda saart peetakse ka Malaisia toiduparadiisiks.

Toiduvalik on siin tõepoolest suur ja ülimalt maitsev, söögi hinnad on uskumatult odavad. Ühe euro eest saab näiteks suure maitsva prae ja kõhu täis.

Tegevust jätkub saarel lisaks söömisele veel. Kui soovid, siis võid nautida lihtsalt rannapuhkust, aga kui nii kaugele tulles ei raatsi aega niisama päikese peale kulutada, siis kaloreid kulutama saab minna ka Unesco maailmapärandi nimistusse kuuluvasse George Towni vanalinna või hoopis ilusa loodusega rahvusparki.

Veetsime Penangil viis päeva, millest kaks ööd olime George Towni vanalinnas ja kolmas öö möödus Batu Feringghi ranna kuurortis.

George Town on väike vanalinn Penangis ja alates 2008. aastast kuulub Unesco maailmapärandi nimistusse. Kuna vanalinn paistab suhteliselt pisike, siis kõnnib selle suhteliselt kiiresti läbi. Paljud majaseinad on kaunistatud lahedate joonistustega. Leidub ka palju mõnusaid väikeseid kohvikuid ja restorane.

Üks miinus siin vanalinnas ringi liikudes siiski on. Jalakäijatele peale ei ole siin keegi mõelnud. Kui mujal vanalinnades on tehtud jalutustänavad, kus autod sõita ei tohi, siis siin voorivad masinad pidevalt väikestel kitsastel tänavatel, seega kogu aeg tuleb olla väga ettevaatlik ja tähelepanelik, et mitte alla jääda.

Batu Feringghit peetakse Penangi üheks populaarsemaiks rannaks, kuigi turiste näeb rannas vähe. Rannaala on väga pikk ja avar, seega ruumi jätkub kõigile. Kui aga merre ujuma tahad minna, siis igal pool seda teha ei tohigi. Nimelt on siin ääristatud väikesed kastid meres,kus tohib ujuda. Ujujad on kastidesse koondatud sellepärast, et nii nagu linnas, nii valistevad ka merel masinad: enamus rannapiirkonnast on skuutrite ja väikepaatide päralt.

Meile tundus see natukene imelik, sest turistid peavad leppima tõesti üsna imepisikeste aladega, kus karjas koos sulistada.

Taksosõit on siin saarel kallis (Aasia mõistes) ja taksomeetrid puuduvad. Sellepärast tuleb kõik hinnad kokku leppida. Näiteks maksab 20-minutine sõit George Townist randa 30 ringgitit ehk 7 eurot.

Hiinast tulles on suureks üllatuseks see, et kõik räägivad siin suhteliselt hästi inglise keelt. Isegi 50-aastane taksojuht lobiseb sinuga vabalt inglise keeles. Kohalikud inimesed on äärmiselt sõbralikud ja abivalmis. Märtsi algus on Penangil juba madalhooaeg ja seda oli ka meie külastuse ajal tunda, sest turiste oli tõesti vähe. Loomulikult on madalal hooajal ka hinnad odavamad (hotell jne).

Penangil elab paljude erinevate uskude esindajaid kõrvuti koos, näiteks on siin moslemeid, budiste, hindusid, taoiste jne. Sellepärast on siin ka palju erinevaid kööke segamini ja toiduvalik rikkalik.