Alkoholietikett: kuidas maailma maades kultuurselt juua ja napsutades väärikaks jääda
Niisama end purju juua on lihtne, nendib Huffington Post ja pakub välja reeglid, kuidas võõrsil siiski viisakalt napsutada.
Alkoholikultuur üle maailma on väga erinev. Kui mõnes kohas on täiesti okei naaseda hotelli peaaegu "neliveolisena" tänavaääri pidi kakerdades, siis mõnes teises riigis võib liigne napsutamine ja vähesemgi tuikumine valel ajal viia kiiresti trellide taha, kirjutab Rachel Dunlop. Siin on mõned reeglid riikide kaupa.
Venemaa
Nagu teame, on põhijoogiks viin. Seda ei segata kokteiliks, vaid võetakse reeglina "haljalt". Järgi jätta pole viisakas: kui pudel on juba avatud, tuleb see põhjani tarbida.
Saksamaa
Oota küllakutsuja järel, kui ta on teinud esimese dringi. Alles siis võib oma õllekannu hakata kummutama. Samuti pole mõtet laskuda vaidlustesse, millise maa õlu on parem. Kiita tuleb nii saksa õlut kui sinna juurde käivat sööki ja "terviseks" tuleb lausuda teisele silma vaadates.
Prantsusmaa
Veinitarbimine käib aeglaselt. Kõigepealt täidetakse seltskonnas olevate daamide klaasid. Kui tahad märku anda, et enam juurde ei soovi, jäta oma klaasi midagi järgi ja ära joo põhjani. Tühi klaas aga tähendab, et ootad juba uut.
Hiina
Kui ütled toosti, tõuse püsti ja peale toosti tühjenda klaas põhjani.
Argentiina
Purjus peaga kuhugi vedelema jäämine pole argentiinlaste jaoks just parim viis endast hea mulje jätmiseks. Vasaku käega ei tõsteta klaasi ja pudelit ei hoita põhja alt, peopesa ülespoole.
Maroko
Alkohol on tegelikult keelatud, aga turistid saavad sellest keelust üle astuda. Samas ei tohi ka turistid alkoholi moslemitele pakkuda, mošee nähtavuses ei tohi keegi vägijooki tarbida ja Ramadani ajal võivad ka turistid karistatud saada, kui alkoholi tarbivad. Vein, õlu ja muud alkohoolsed joogid on väga kallid, eks ikka sellepärast, et nende tarbijad on väljaspool seadust.
Loomulikult kehtib lisaks neile reeglitele kõikjal maailmas veel üks: alkoholi tuleb tarbida mõõdukalt ja mitte liialdamata, parem vähem või üldse mitte kui sellises koguses, mis väärikusele enam kohta ei jäta.