Laura ja Marguse videoblogi: hüvasti, Filipiinid ehk viimased hetked riisipõldudel
Pärast pikka, ligi kuuetunnist bussisõitu Laoagist jõudsime hilisõhtul lõpuks õnnelikult, kuid väsinuna Baguio bussijaama, kust edasi sai võetud takso hotelli.
Valvsuseproov valerahaga
Taksojuht muidugi kohe märkas, et oleme omadega päris läbi ja kasutas võimalust anda meile tagasi valeraha (200 peesot). Oleme Filipiine külastanud alates 2010. aastast ja pole veel siiani kordagi valerahaga petta saanud, seega väga levinud see pettus siin siiski ei paista olevat, kuid ettevaatlik tasub ikkagi olla.
Raske ronimine Batadi riisiterrassidel
Järgmise päeva hommikul ootas meid ees retk Batadi riisiterrassidele (koos kahe Poola tuttavaga). Pärast tunnist džiibisõitu olimegi alguspunktis, kust algas jalgsimatk. Enne aga pakuvad kohalikud 10 peeso eest jalutuskeppe rendiks. Nende mitterentimist võib hiljem kahetseda, sest pidevalt üles-alla ronimisel osutus see asendumatuks abiliseks.
Matk Batadi riisiterrasside külla võttis aega kaks tundi ja terve selle aja jooksul avanesid uskumatult ilusad vaated. Cordillera riisiterrassid kuuluvad Unesco maailmapärandi nimistusse, samuti kuuluvad nimistusse ka Batadi riisiterrassid - need on ehitatud 2000 aastat tagasi.
Viimased 412 järsku astet üles ei olnud just kõige kergemad läbida. Transport koos giidiga riisiterrassidele maksis kahele kokku 1500 peesot (24,4 eurot). Korraks ma isegi mõtlesin, et jälle on Margus mind ära rääkinud mingile raskele surmaretkele, kuid kohe meenus meie eelmise aasta kaheksatunnine jalgsimatk Nicaraqua vulkaanile. Teekond Batadi riisiterrasside külla polnud just kõige kergem, kuid kohale jõudes oli muidugi kohe selge, et see higistamine ja rassimine oli kõike seda vaeva väärt. Õhk, loodus ja vaated, mis sealt avanevad, on tõeliselt uskumatud. Võin öelda, et see on üks ilusaimatest kohtadest, kus ma üldse kunagi käinud olen.
Giidiamet siin linnas on väga tasuv, sest ametlik teenuse hind on 1200 peesot päev, mis tegelikult on Filipiinidel 4-5 päeva palk. Giidiks ei saa hakata igaüks, vaid selle jaoks tuleb läbida koolitus ja saada giidi litsents.
Üldiselt on filipiinlased äärmiselt toredad ja abivalmis, kuid siinsed Banaue kohalikud tunduvad teistsugused. Nad on endassetõmbunud ja tõrjuvad, pigem soovivad sinuga kiiresti äritehingu ära teha ja siis laiali minna. Kodumajutust siin väga ei soovitaks. Muidugi leidub ka siin linnas erandeid.