Nimi, mille uus odavlennufirma saab, pole täiesti uus: Dobroleti nimeline lennufirma asutati 1923. aastal ja see oli praeguse Aerofloti eelkäija.

Moskva lähistele rajatav odavlennufirma baas hakkab teenindama uusi Boeing 737-800 NG lennukeid, millel on üks reisijaklass. 2014. aasta kevadest alustavate lendude esimesed sihtkohad on Venemaa Euroopa-osa suurematesse linnadesse, hiljem plaanitakse laieneda ka kaugemale. Baaslennujaama asukoht Moskvas pole veel selge, sest läbirääkimised lennujaamadega hinna üle käivad.

Piletihindade odavnemine kuni 40 protsenti saavutatakse tüüpiliste odavlennufirma nippidega - istekohtade arvu suurendamisega jalaruumi arvelt (istmevahe väheneb 81 sentimeetrilt 73-le), ainult otsese piletimüügiga ilma vahendajateta, pagasitasu ja muude lisateenuste viimisega eraldi tasu alla. Ühte lennukisse mahutatakse ära 170 istekohta.

Aeroflot omab 100 protsenti alustavast odavlennufirmast ja investeerib sellesse 100 miljonit dollarit. Esimesel aastal kuulub lennukiparki kaheksa Boeing 737-800 NG lennukit, igal aastal lisandub kaheksa uut lennukit. Dobroleti juhiks saab Vladimir Gorbunov, kes on varem juhtinud lennufirmat Avianova.

Paraku on Aeroflotil vaja ära oodata mõned seadusemuudatused, et Dobrolet (lühend sõnapaarist "Head lendu") saaks tööle hakata. "Odavlennufirma ei hakka lendama enne, kui meie seadused on ühtlustatud vastavate rahvusvaheliste normidega, mis lubavad mittetagastatavaid lennupileteid, ainult tasulisi eineid pardal, pagasitasusid, pilootide värbamist välisriikidest," ütles Aerofloti tegevjuht Vitali Saveljev, "ootame, et vastavad seadused saavad vastu võetud juba selle aasta lõpuks. Sellega näitaks riik oma tahet aidata kaasa Venemaale nii olulise lennundusprojekti käivitamisele."

Saveljev märkis, et tulevikus võivad nad kasutusele võtta ka Vene enda lennukitoodangu, näiteks Sukhoi Superjet 100, kuid praegu polnud neil valikut ja tuli võtta Boeingud.

Veebilehe Gudok.ru küsitlus näitas, et 39 protsenti vastanutest eelistaksid odavlennufirmat, kui see oleks Venemaal populaarsest rongitranspordist odavam. 34% oleksid rahul ka sellega, kui lennupilet maksaks sama palju, kui rongipilet. 9% on nõus, kui lennupilet on rongipiletist 1,5 korda kallim ja 14 protsenti eelistaksid sõltumata hinnast ikkagi reisida rongiga. 5% eelistavad lennata mugavamalt ja odavlennufirmat kasutama ei hakka.