Nice´i reisijuht

Kohalik reisiekspert Anthony Peregrine annab ülevaate Côte d’Azuris asuva Nice’i olulisematest vaatamisväärsustest. Nice’is asub üks Euroopa kaunimaid linnasiseseid randu. Peregrine elab Prantsusmaal ning on seal kirjutanud reisi- ja muid lugusid enam kui 20 aastat. Samuti külastab ta igal võimalusel ülejäänud Euroopat.

Miks minna

Côte d’Azuri elurõõmus pealinn Nice on kaunilt kaardunud ümber Inglite lahe. Tema glamuursele mainele annab oma osa ka pisut skandaalne maine. Selge valgus sillerdab Vahemerelt vastu, tekitades ideaalse keskkonna elunautlejatele ja piisavalt varju dekadentsile. Praeguseks on Prantsusmaa suuruselt viies linn osaliselt taastanud oma suursugususe, ütlemata sealjuures lahti ka kuumast ladina temperamendist. Ning lummav on ta peaaegu aasta läbi.

Sõit lennujaamast linna

Nice-Côte d’Azuri lennujaamast (tel [phone]; www.nice.airport.fr) maksab taksosõit linna keskusesse olenevalt sihtpunktist 22–30 eurot päeval ja 27–32 eurot kella 19.00 ja 7.00 vahel. Neljas inimene või pagas suurendavad takso arvet.

Taksot saab ette tellida telefonil 00 33 49 313 7878. Buss on odavam (6 eurot üks suund, kuid pilet kehtib ülejäänud päeva kõikidel Nice’i bussidel ja trammidel) ja tunduvalt lihtsam.

Astuge kas bussi nr 98 või 99 peale. Mõlemad väljuvad 30 minuti tagant ning läbivad lennujaama mõlemat terminali. Nr 98 sõidab kesklinna ja 99 raudteejaama. Kui reisite ilma laste ja rohke pagasita, saate lennujaamast Nice’i sõitmiseks kasutada ka mootorrattatakso teenust (tel [phone]; mototaxi-sophia.fr). Pileti hind on umbes 30 eurot.

Kruiisid

Nice’is on kaks sadamat, üks linna enda oma ning teine, Villefranche-sur-Mer, asub kohe ümber nurga Vahemere ühes kaunimas lahes. Nice’is randuvad laevad sadamas, kus turismiinfopunkti töötajad reisijad vastu võtavad. Vanalinn ja linnakeskus jäävad meeldiva 20minutise jalutuskäigu kaugusele. Kui see on aga liiga kurnav, on võimalik kasutada ka takso- või tipphooajal süstikbussiteenust.

Villefranche’i sadamasse saabumine on omaette elamus – avanevad mäed, meri, päike, taevas ja kõige selle keskel pesitsev väike linnake. Sadam on madal, nii et kaldale viiakse paadiga. Kui aega on vähe, piirduksin mina ainult Villefranche’iga. See on kaunis Vahemere-äärne koht, kus on paari tunni sisustamiseks piisavalt palju vaatamisväärsusi ning ostukohti. Kui soovite ka süüa, siis tasub aega varuda pisut rohkem. Kui aega on veelgi rohkem, suunduge juba Nice’i.

Sadamas on olemas taksod, ent sama lihtne ja tunduvalt soodsam on minna Nice’i bussile (sõit kestab 12 minutit, hind 1,50 eurot) või rongile (sõit 7 minutit, hind 1,60 eurot). Sadamas asuvast turismiinfopunktist saab teada, kust need väljuvad. Nii buss kui ka rong liiguvad mitu korda päevas.

Kuidas liikuda

Jalgsi: Nice’i kesklinnas on väga kerge jalgsi liikuda. Vanalinn (Vieux Nice) ongi ainult jalakäijatele. Tänavatele mahuks vaevalt ära eesel, bussist rääkimata. Kuid mõned asjad, mida kindlasti näha – Matisse’i muuseum, Promenade des Anglais – nõuavad rohkem jalavaeva. Õnneks on aga Nice’is esmaklassiline ühistranspordisüsteem.

Bussid ja trammid: Miljardäre täis linna kohta on need vägagi soodsad. Ja (suhteliselt) uus trammivõrk on peen kogemus ning tee äärde jäävad sõites ka mitmed vaatamistväärivad kunstiteosed. Ühe pileti (Solo) hind tõusis 3. mail koguni poole võrra ja maksab nüüd 1,5 eurot. Selle piletiga on õigus sõita 74 minutit ning ühe korra ka bussi vahetada. Kehtib mitte ainult linnaliinibussides ja trammides, vaid ka kogu Alpes-Maritimesi maakonnnas.

Siiski ei saa sama piletit kasutada tagasisõiduks, isegi kui see jääb 74 minuti sisse. Ükskõik kuhu te ka ei suundu, tagasi tulekuks tuleb soetada uus pilet. Samuti ei saa seda 1,5 eurot maksvat piletit kasutada lennujaamaliinidel nr 98 ja 99.

Kui soovite minna Nice’ist välja, ostke Ticket Azur, mis maksab samuti 1,5 eurot ja kehtib peale linnas sõitvate busside ja trammide ka kogu Alpes-Maritimes’i maakonnas.

See on geniaalne piletisüsteem. Nii jäävad 1,5 euro sisse peale Matisse’i muuseumi ka Cannes, Monaco ja Antibes. Pileti saate osta bussi- ja trammipeatustest, juhtidelt või aadressidel 3 Place Massenast ja 29 Avenue Malaussena asuvatest esindustest. Ärge unustage iga kord trammi või bussi sisenedes piletit registreerida. Kui unustate, saate 29eurose trahvi. Teavet saab telefonil 00 33 81 006 1006 ja aadressil www.lignesdazur.com.

Jalgrattad ja rulluisud: Nice on suurepärane ratta- ja rulluisulinn, eriti mööda Promenade des Anglais’d liikumiseks. Niipea kui kohale jõuate, näete, et kõik sõidavad. Tõenäoliselt soovite nendega ühineda.

Jalgrattaid saab laenutada Holiday Bikesist (tel [phone]; www.loca-bike.fr), mis asub mere ääres aadressil Rue Meyerbeer 4. Roller Stationist (tel [phone], www.roller-station.fr) aadressil 49 Quai des Etats-Unis, Promenade des Anglais’ pikendusel, saab nii rattaid kui ka rulluiske. Jalgratta laenutamine maksab 14–15 eurot päev, rulluiskude laenutamine 7 eurot pool päeva ja 8 eurot terve päev.

Kui see tundub kallis, proovige Nice’i kohaliku ettevõtte Vélo Bleu rattaid (tel [phone]; www.velobleu.org). Neil on umbes 1750 ratast, mis on pargitud pea 175 kohas linnas ja selle ümbruses. Kasutusõiguse hind on 1 euro päevas. Esimesed 30 minutit on tasuta, järgmised 30 minutit maksab 1 euro ja sealt edasi iga järgnev tund 2 eurot. Ratast saab broneerida ette, ent võib ka lihtsalt pangakaardi ja mobiiltelefoniga kohale minna. Helistage neile numbril 043 000 3001 ning andke oma kaardi number ja nemad tagavad, et sellega saab ratta kätte.

Liikumiseks on võimalik kasutada ka tasakaaluliikurit. See meenutab pisut vedruga hüppepulka. Lihtsalt astuge peale ja asuge teele. See on lõbus. Nice’is pole nendega keelatud liikuda avalikus ruumis.

Tunniüür koos giidiga on 30 eurot, kaks tundi 50 eurot. Pöörduge Segway Mobilboardi poole aadressil 2 Rue Halévy (tel [phone]; www.mobilboard.com).

Autorent: Kui viibite Nice’is vaid lühikesel linnapuhkusel, võite autod unustada. Nagu teisteski suurlinnades, on ka Nice’is isikliku autoga liikumine õudusunenägu. Kuna Nice asub Itaalia lähedal, võivad teised autojuhid kriimudesse ja mõlkidesse suhtuda kergelt. Teie autoüürifirma aga ei pruugi seda seisukohta jagada.

Isegi kui jääte kauemaks, ei tasuks autoga end vaevama hakata. Nagu juba mainitud, on olemas soodne bussiühendus kogu Côte d’Azuri ja Alpes-Maritimes’i maakonna sisemaa poole jäävate osadega. Kui te aga tõesti ilma autota ei saa, siis Nice’i lennujaamas on esindatud terve hulk autoüürifirmasid.

Rongid: Kui bussid ei meeldi, minge rongi peale. Rongisõit ei ole eriti kallim ning on kindlasti üks alahinnatumaid rõõme selles piirkonnas. Raudtee lookleb piki rannikut, pakkudes vaateid, mida autoaknast pole võimalik näha. Rongiga jõuate mägedesse rahulikult ilma paanikata, mis mõnedel mägedes sõitmisega tavaliselt kaasneb. Juunist septembrini tasuks kaaluda Carte Zou soetamist. See lubab teil sõita kõikidel Alpes-Maritimes’i maakonna rongidel ning hind on 15 eurot inimese kohta. Peredele soovitaks aga Carte Isabelle’i. Sellega saab neljaliikmeline pere, kus on kaks alla 16aastast last, reisida Côte-d’Azuri rongidel piiramatult 35 euro eest. Kolme päeva perepilet maksab 80 eurot.

Kaaluge ka Prantsuse Riviera passi ostmist. See pass tagab sissepääsu muuseumidesse, mis muidu ei ole tasuta, lahtise bussiga tuuri ning mitmeid teisi vaatamisväärsusi Côte-d’Azuris, Monacos, Antibes’is. Samuti saab sellega teatud poodides allahindlust ning mõnes kasiinos tasuta pokaali šampanjat. 24tunnise kaardi hind on 26 eurot, 48tunnine kaart maksab 38 ja 72tunnine kaart 56 eurot. Kaarti saab internetist aadressilt www.nicetourisme.com/french-riviera-pass või Nice’i turismiametist (tel [phone]; www.nicetourisme.com) aadressil 5 Promenade des Anglais.

Kohalikud seadused ja tavad

Prantsusmaa seadus nõuab, et isikut tõendav dokument peab alati olemas olema, nii et kandke passi kaasas.

Autos peab olema kollane helkurvest. Seaduse järgi tuleb see selga panna, kui auto peaks katki minema ning teil on vaja tiheda liiklusega maantee ääres autost väljuda.

Kui teid kellelegi tutvustatakse, suruge alati kätt (nii meestel kui ka naistel). Põsele suudlemine tuleb alles hiljem (eriti meeste vahel), kui tutvus on juba kauem kestnud.

Teadke, et millegi pakkumisele (veiniklaasi täitmine, leib, väike kingitus) lihtsalt „merci” vastamine tähendab keeldumist, nagu „Tänan, ei”. See erineb täielikult inglise keelest, kus lihtsalt „Thank you” tähendab „Jah, tänan”. Nii et kui soovite veini või leiba juurde, ärge öelge „merci”. Öelge „Oui, s’il vous plait”.

Hea teada

Hädaabinumber: 112
Nice’i turismiinfokeskus: Eestist helistades tel [phone], www.nicetourisme.com, 5 Promenade des Anglais.
Valuuta: euro
Suunakood: 00 33 Prantsusmaale helistades. Prantsuse telefoninumbrid on peaaegu kõik 10kohalised ning algavad 0ga. Välismaalt helistades jätke esimene 0 ära.

Nice on kui peen kurtisaan – kaunis, kultuurne, ihaldusväärne ja täpselt nii vooruslik, kui parajasti vaja. Tema eesmärk on võrgutamine. Et tema võludele mitte järele anda, peaksite olema askeet. Samas, kui oleksite askeet, poleks teil tõenäoliselt Nice’i niikuinii asja. Nii et unustage vastupanu ja viskuge tema embusse. Nice pakub naudinguid täie raha eest.

Kümme peamist vaatamisväärsust

Promenade des Anglais

Tean inimesi, kes on veetnud pea kogu oma lühipuhkuse sel promenaadil jalutades ja naeratades, aeg-ajalt puhates ning taeva ja mere avarust ning valguse eredust imetledes. Täiesti arusaadav.

Promenaad lookleb pea 8 km pikkuses Inglite lahe ümber ning on meeliülendavalt täis tipitud palme ja lehtlaid. Alates 1820. aastast, mil Briti kogukond rahastas promenaadi rajamist (siit ka nimi inglaste promenaad), on see olnud moeka rahva üks eelistatumaid jalutamispaiku. Paraku on vabaajariietus saterkuubede ja turnüüride ajast saati alla käinud. Minu maitsele on siin nüüd ka natuke liiga palju tervisejooksjaid ja väga väikesi koeri. Ent koha aura on jäänud samaks ning loodusjõud rõhutavad seda suurejooneliselt.

See vähendab mõnevõrra ka osade majade inetust. Siin-seal on püsti jäänud kauneid 19. sajandist pärinevaid hooneid. Mujal on need asendatud praktiliste 20. sajandi klotsmajadega, mida ei ole vist visandanud mitte arhitektid, vaid nende juhtkoerad.

Neist koledaim on hotell Méridien, kus peakski lõunastama just sel põhjusel. Esiteks, kui olete juba sees, ei näe te seda maja väljastpoolt. Teiseks, kui sõidate üheksandale korrusele katuserestorani Terrasse, avaneb teile Nice’i kütkestavaim merevaade. Ka toit on siin maitsev, kuigi kallivõitu. Pearoogade hinnad algavad 26 eurost, burgerite, salatite ja võileibade hinnad 15 eurost (tel [phone], www.laterrasse-nice.com).

Masséna palee

Siin peatudes saate ettekujutuse sellest, milline oli elu Nice’is siis, kui valitses veel aadelkond. Aiad ja palee on pääsenud ümberehitamisest ning paleest on saanud muuseum. Siin saate aimu Nice’i ajaloost alates Napoleonist kuni 20. sajandi keskpaigani. Ent aimu saate ka palee enda ajaloost ja siin talvitunud aadlikest, kes püüdsid üha üksteist luksuslikkuses üle trumbata. Marmorist saalid ja vastuvõturuumid ujutavad külastajad üle hiilgusega. Siin ei ole jälgegi eneses kahtlemisest. Ja nagu enamikus Nice’i muuseumidest, on siingi sissepääs prii.

Aadress: Promenade des Anglais 35.
Kontaktandmed: tel [phone], www.nice.fr.
Lahtiolekuajad: 10.00–18.00, teisipäeviti suletud.

Vanalinn (Vieux Nice)

Enne 19. sajandit, mil välismaa aristokraadid hakkasid Nice’i külastama, ei olnudki siin midagi peale selle tihedalt maju täis kiilutud labürindi. Siinne vanalinn on vonklevate tänavate rägastik ning need tänavad on umbes sama laiad kui kalamehe käsivars. Nice’i elanikud olid üsna tihedalt kokku pakitud. Ja seda on nad ka praegu. Kui nad püüavad rüseledes müüa teile Provence’i rüüsid, kahtlasi kunstiteoseid, oliiviõli ja küpsetatud lambakintse, ei tee nad sugugi numbrit sellest, et asute parajasti nii tihedalt täis tuubitud restoraniterrassil, nagu istuksite vastasasuvas kohvikus.

„Turistivärk,” huilgavad puristid. Nad ei tea aga midagi. Nice’is on alati olnud üks suur trügimine ja lärmakas kaubandustegevus. See on sama traditsiooniline kui ookrikarva majad, toolidel lobisevad eidekesed ja baroksed kirikud, mis on nii härdalt värvikirevad, et kõikvõimas jumalgi ei saa neid palja silmaga vaadata. (Heitke pilk peale Eglise de Gésu kirikule, mis on kiilutud aadressile Rue Droite 12.)

Kui siin poleks poode ja baare, ei jääks teile muud kui puristid ja reisijuhid ning mis elu see oleks? Nii et ostke Place Rossetti väljakul Fenocchio kohvikust üks jäätis ja jalutage Cours Saleya lilleturu poole.

Cours Saleya

Hommikuti, kui toimub lilleturg (iga päev, v.a esmaspäeviti), on Cours Saleyas tõeline värvide ja lõhnade plahvatus. „Kogu Provence’i sensuaalsus on siin,” ütleb selle kohta üks mu tuttav prantslanna. „Ainult seksi ei ole.” Ma ei ole päris kindel, kas tal on õigus. Ma ei ole kindel, et üksteisele järgnevates lillelettides, neist välja küündivates lopsakates õites ja kumerates viljades ning nende vihjes mahlakale viljakusele ei ole midagi peibutavat. Ent kahtlemata olen ma ka juba liiga pikka aega üksi reisinud. Kuidas sellega ka ei oleks, on siin igatahes tegemist võrgutava vaatepildiga, mida süvendavad ümbritsevad itaallaslikud hooned. See paik trotsib talve. Nüüd aga tikuvad vaatevälja kaunilt kaetud restoranilauad, et nende taga vabas õhus einestataks, ning professionaalsed põlledes kelnerid on asunud avama austreid. Teidki on haaranud iha toidu järele.

Nagu Nice üldisemalt, teab ka vanalinn hästi seda, kuidas isusid tekitada ja kuidas neid rahuldada. Värvikaid söögikohti leidub nii Cours Saleyas kui ka seda ümbritsevatel väikestel tänavatel. Valige vaid mõni välja ja anduge kiusatustele.

Matisse’i muuseum

Nice kubiseb suurepärastest kunstigaleriidest, ent kui peaksin valima ühe, oleks see Matisse’i muuseum Cimiez’ mäel. Henri Matisse sündis Põhja-Prantsusmaal, ent aastast 1917 kuni oma surmani aastal 1954 elas ta siin, Côte d’Azuri pealinnas. Selles 17. sajandist pärinevas villas väljendab linn talle austust oivalise koguga kunstniku teostest alates 1890. aastatest kuni teise maailmasõja järgsete decoupage-tehnikas guašitöödeni. Siin saab korrus korruse haaval aimu kunstniku elutööst. Kui te ei ole Matisse’iga veel tutvunud, on siinne muuseum ideaalne sissejuhatus. Kui aga juba olete, lummab muuseum teid täielikult. Enamgi veel – 2013. aastal tähistab muuseum eriürituste sarjaga oma 50. sünnipäeva.

Aadress: Avenue des Arènes 146.
Kontaktandmed: tel [phone], www.musee-matisse-nice.org.
Lahtiolekuajad: kell 10.00–18.00, teisipäeviti suletud.
Sissepääs tasuta.

Cimiez’ mägi ja klooster

Kui olete juba siin linnajaos, vaadake üle ka Vana-Rooma aegsed arhitektuurimälestised. Cimiez’ mägi oli roomlaste siinse asustuse keskpunkt. Selle säilmeid võibki näha Matisse’i muuseumi ümber. Siin ei lähe palju aega. Aitab, kui pilgu peale heidate. Seejärel jalutage läbi oliivisalu lähedal asuva frantsiskaanide kloostrini, mis pärineb aastast 1546. Kloostri aed on kaunis, ent tõeline vaatamisväärsus on kirik ja täpsemalt kolm Louis Bréa 15. sajandist pärinevat teost, mis peituvad kiriku sisemuses.

Regina palee

Suurele teele naastes näete väärika olemisega monumentaalset ehitist, mis oli varem kasutusel hotellina. Aastatel 1897–1899 peatus siin korraga kuue nädala kaupa kuninganna Victoria. Ta hõivas kogu läänepoolse tiiva, mille katust ehib seetõttu tänaseni kroon.

Nice’i elanikele meeldis kuninganna väga, osaliselt seetõttu, et ta jagas heldelt kingitusi, aga ka lihtsalt seepärast, et ta peatus nende linnas. Meedias seda siiski päris nii ei väljendatud ning sündmuse kajastused kujunesid lõpuks üsna ootamatuks. Regina hotell läks aga 1930. aastatel pankrotti, kuna külastajad soovisid aina enam peatuda rannaäärsel alal. Praeguseks on hoonest saanud šikk korterelamu. Ühes neist korteritest elas, töötas ja ka suri Matisse. Kui jalutate mööda aia esiosast, näete üsna muljetavaldavat kuju Victoriast. Selle püstitas Nice’i tänulik kogukond pärast kuninganna surma. Ta on jäädvustatud keskealise ja nägusana, ilmetu ei ole kuninganna siin karvavõrdki.

Ekskursioon Le Grand Tour

Ekskursioon toimub katuseta turismibussis. Vahest arvate, et see on mage? Ei ole. Ekskursioon maksab 21 eurot inimese kohta ning on Nice’i vaatamisväärsustega tutvumiseks lihtsaim ja tõhusaim viis. Võite hüpata bussile ja sellelt maha, millal aga soovite, ning teenust saab kasutada kogu päeva. Või ka kahel päeval, selle eest tuleb juurde maksta. Ingliskeelsed kommentaarid on suurepärased. Kui kommentaator vaikib, hakkab mängima Tšaikovski viiulikontsert. Selle suurepärase taustamuusika saatel sõidate ümber neeme sadamasse ja sealt edasi Boroni mäele, et heita pilk uhketele villadele. Observatooriumi lähedal näetegi kõrgel kaugustes Sir Eltoni oma. Bussilt tasub maha hüpata Chagalli muuseumi ja Vene katedraali (vt allpool) juures.

Väljasõit: Promenade des Anglais, Albert I aia vastas.
Pilet: päevapilet 21 eurot, kahe päeva pilet 23 eurot; päeva- või kahe päeva pilet 4–11aastastele lastele 8 eurot. Riviera pääsme omanikele tasuta.

Marc Chagalli muuseum

Siin eksponeeritakse 17 teost Chagalli „Piiblisõnumi” sarjast. Need on fantastilised voogavate värvide ja tähendustega taiesed. Ärgu aga tulgu keegi mulle rääkima, et Chagall oskas loomi maalida. Tema lambad näevad välja nagu eeslid. 2013. aastal tähistatakse muuseumi 40. sünnipäeva kahe erinäitusega. 23. veebruarist 20. maini on üleval näitus „D’Une Guerre à l’Autre”, kus eksponeeritakse kunstniku töid alates esimesest maailmasõjast 1960. aastateni. Näitusel võib näha joonistusi, guašitöid ja kollaaže, mis on saanud inspiratsiooni Nice’ist, Venemaast ja Ameerika Ühendriikidest. 15. juunist 7. oktoobrini on tähelepanu keskmes kunstniku autoportreed ja kaksikportreed abikaasaga.

Aadress: Avenue Dr Ménard.
Kontaktandmed: tel [phone], www.musee-chagall.fr.
Lahtiolekuajad: iga päev 10.00–18.00 (novembrist aprillini kuni 17ni).
Pilet: 7,50 eurot (suvise näituse ajal 9,50 eurot); kuu esimesel pühapäeval ja Prantsuse Riviera pääsme omanikele tasuta. Tasuta on sissepääs ka alla 26aastastele ELi kodanikele.

Vene õigeusu katedraal

Nice’i Vene õigeusu katedraal on väljaspool Venemaad asuvatest kauneim ning ühtlasi on see enim külastatud vaatamisväärsus Nice’is. Alates 2012. aasta juulist on katedraal taas külastajaile avatud. Kuna katedraali üle käisid salapärased omandiõigusvaidlused, oli see pea aasta aega suletud. Vaidluses osalesid Venemaa, õigeusu kirik ja Nice’i kohalik usukogukond. Lahendini jõuti Prantsuse kohtus ning otsus langetati Venemaa kasuks. Teiste osaliste viimane apellatsioon jäeti selle aasta aprillis rahuldamata. Uued omanikud avasid viivitamata kiriku ja tagasid tasuta sissepääsu. Hooldustööde ajaks võidakse kirik aga 2013. aastal taas sulgeda. Minna tasub sinna aga sellegipoolest, sest juba katedraali välisilme on muljetavaldav. Kuplid, tornid ja nurgatornikesed ning mitmevärvilised katusekivid tekitavad mulje, nagu oleks katedraal otse Peterburist välja rebitud ja lõunasse saadetud. Hoone ehitati enne esimest maailmasõda Vene kõrgkihi jaoks, kes veetis talve siinkandis sama meelsasti kui Briti aadelkond. Kirik õigustas oma olemasolu veelgi aastal 1917, mil Vene kogukonda Nice’is suurendasid põgenikud, kes pagesid Venemaal toimuvate revolutsioonide eest.

Kui teil õnnestub katedraali pääseda, näete, et selle interjöör „sümboliseerib universumit, mis on ülestõusnud Kristuse armust naasnud ürgse ilu juurde”. See ürgne universum johtub kahtlemata Vene maitsest – katedraal on kuldne ja särav ning seda kaunistavad kalliskivid ning muud Venemaalt pärit aarded. Siin on võimalik näha umbes 300 ikooni ning hoone võtab teid tõenäoliselt hingetuks. Jumalat teenitakse siin aga usinalt. Venemaalt saabub siia lennukitäite kaupa rahvast. Daamid katavad pea salliga ning teevad püüdlikult ristimärgi. Neid inimesi ei maksa pahandada. Olge aupaklik. Siia ei sobi lühikesed püksid, miniseelikud ega paljastatud õlad. Daamid peaksid katma ka pea.

Aadress: Avenue Nicolas II.
Kontaktandmed: tel [phone], www.cathedral-russe-nice.fr.
Lahtiolekuajad: iga päev 9.00–12.00 ja 14.00–18.00. Sissepääs tasuta.

Ühepäevane ekskursioon

Train des Merveilles’ rong

Kuigi Nice ei ole vähimalgi määral lämmatav linn, võib juhtuda, et teid haarab kõrguvaid mägesid silmitsedes soov linnatolm jalgelt pühkida ja sinna üles sõita. Siis ongi aeg vantsida Nice-Ville’i jaama ja minna Train des Merveilles’ nimelisele rongile. See on SNCFi regulaarne liin, mis sõidab linnast välja ja möödub Alpide jalamil muinasjutulistest maastikest ning suundub Sospeli, Saorge’i ja La Brigue’i küladesse, kuni jõuab lõpuks kõrgele Tende’i külla Mercantouri rahvuspargis.

Rong sõidab aasta läbi. Mais ja oktoobris nädalavahetuseti ning juunist septembrini iga päev pakutakse kell 9.24 väljuvas rongis ka giiditeenust. Inglis- ja prantsusekeelsed kommentaarid täiustavad märkimisväärselt reisi, mis on niigi juba üsna suurejooneline. Tende’i jõudmiseks kulub tund ja 45 minutit. Edasi-tagasipilet maksab 25,80 eurot. Soodsam on aga kasutada Carte Zoud või Carte Isabelle’i. Viimane rong Tende’ist Nice’i väljub kell 17.22. Seega on teil piisavalt aega, et jalutada pisut Tende’i linnakeses, süüa lõunat ja külastada Merveilles’ muuseumi (Avenue du 16 septembre 1947; tel [phone], www.museedesmerveilles.com; sissepääs tasuta). See suurepärane väike muuseum käsitleb ümbritsevat mägimaastikku ja sellel peituvaid jälgi eelajaloolisest inimtegevusest.

Võite proovida ka pisut hulljulgust nõudvaid ettevõtmisi, näiteks matkata, sõita mägijalgrattaga või panna end proovile lähedal asuval Via Ferrata mägironimisrajal. Täpsemat teavet saate muuseumist. Seejärel naaske Nice’i viimase rongiga kell 17.10. Seda ettevõtmist te ei kahetse.