Dublin

Miks minna

Dublinis on palju jälgi linna tormilisest minevikust, ent ometi kannab linn vaevata oma ajaloo raskust. Dublinisse tasub tulla elegantse georgiaanliku arhitektuuri, jätkuvalt rohmaka pubikultuuri ja ka kohaliku sõnaosavuse pärast. Nimetati linn ju hiljuti UNESCO kirjanduslinnaks.

Millal minna

Et Iirimaa on kuulus oma muutliku ilma poolest, ei maksa ilmaennustustele lootma jääda. Kõige päikeselisemad kuud on enamasti mai, juuni ja september. Juuli ja august võivad olla vihmased, peale selle on linnas siis palju rahvast. Talvisel ajal on Dublini atmosfäär võluv tänu kontrastile, mis tekib külmade tänavate ja õdusate siseruumide vahel. Veebruaris toimuv filmifestival ja septembris-oktoobris peetav teatrifestival toovad linna palju huvilisi.

Kuidas kohale jõuda

Dublini lennujaam (www.dublinairport.com) asub kesklinnast umbes 12 km kaugusel põhjas. Lennujaama ja kesklinna vahel puudub raudteeühendus.

Kuidas lennujaamast linna jõuda

Aircoach (www.aircoach.ie) pakub bussiteenust lennujaama ning linna ja selle lõunapoolsete äärelinnade vahel. Kõik bussid peatuvad Dublini kesklinnas O’Connelli tänaval ja Trinity kolledži juures. Üksikpileti hind on 8 eurot, edasi-tagasipileti hind 14 eurot. Aircoachi peatuse leiate, kui juhindute mõlemas terminalis saabuvate lendude alas asuvatest viitadest.

Airlink 747 (www.dublinbus.ie) bussid sõidavad lennujaama ja kesklinna peatuste vahel. Üksikpileti hind on 6 eurot, edasi-tagasipileti hind 10 eurot.

Taksod peatuvad terminalihoone ees ning see on hea alternatiiv ühistranspordile. Sõit kesklinna maksab umbes 25–30 eurot.

Kuidas liikuda

Autorent: seda kasutada ei tasu, selleks pole vähimatki vajadust. Kõikjale saab minna jalgsi, takso või ühistranspordiga. Pealegi on kesklinnas pea kõikjal parkimine tasuline. Kui aga tingimata tahate kuhugi autoga minna, pakuvad autoüüriteenust Herz (www.herz.ie) ja Europcar (www.europcar.ie). Nende letid asuvad Dublini lennujaama saabuvate lendude saalis.

Ühistransport: Dublin Busil (www.dublinbus.ie) on kogu linna hõlmav bussiteenuste võrk. DART (www.irishrail.ie) pakub rongiga sõitmise võimalust piki Dublini lahte ja LUASil (www.luas.ie) on kaks trammiliini: üks sõidab kesklinnast lõunapoolsetesse, teine edelapoolsetesse äärelinnadesse. Need marsruudid ei ristu.

Pileteid saab osta igast peatusest, saadaval on ka erinevaid ühispileteid. Bussi ja DARTi rongi ühispilet ühe päeva eest maksab 11,75 eurot, bussi ja LUASi trammi ühispilet 7,80 eurot. Vähese kuluga saab Dublinit avastada, kui kasutate Rambleri bussikaarti. Päevapileti hind bussides sõitmiseks on 6,50 eurot, kolme päeva pilet maksab 14,20 eurot.

Kõige mõistlikum on aga soetada Leap Cardi nimeline ühiskaart (www.leapcard.ie), millega saab kõiki kolme teenust kasutada sularaha kaasas kandmata. Leap on üsna uus ühisteenus, mis on alati odavam kui maksta piletite eest sularahas. Ühiskaardi hind sisaldab 5 euro suurust tagatisraha ning vähemalt 5 euro suurust krediiti.

DARTi rongiga sõitmine on hea, kiire ja odav viis Dublini ranniku avastamiseks. Kui soovite näha kaunist maastikku, jalutada randadel ning külastada kohvikuid ja pubisid, tasub sõita Dublini põhjaosas asuvasse Howthi äärelinna või lõunaosas paiknevatesse Dun Laoghaire’i ja Dalkeysse.

Dublini uut rattalaenutussüsteemi Dublinbikes (www.dublinbikes.ie) on saatnud harukordne edu. Rattalaenutuspunkte on linnas 44 ning kolme päeva pilet maksab 2 eurot.

Kohalikud seadused ja tavad

Dublini pubid on avatud E–N 10.30–23.30, R–L 10.30–00.30 ja P 12.00–23.00. Klubid ja osa baare võivad reedeti ja laupäeviti olla avatud ka kella kaheni öösel.

Kuigi iiri keelt on linnas kuulda vähe, on Dublin Busi ja Bus Éireanni sõidukite tabloodel sõidu sihtkoht kirjas nii inglise kui ka iiri keeles. Dublini iirikeelne nimi on Baile Átha Cliath. Osade üldkasutatavate tualettide ustel on meeste ja naiste sildid kirjutatud iiri keeles, vastavalt Fir ja Mná.

Restoranis on tavaks jätta jootraha. Kui olete teenindusega rahul, jätke jootrahaks 10–15 protsenti arvest. Taksos ei ole jootraha andmine kohustuslik.

Hea teada

Hädaabinumber:112 või 999

Turismiinfo: Dublini turismikeskus (tel 00 35 31 437 0969; www.visitdublin.com), Suffolk Street, Dublin 2

Valuuta: euro

Suunakood: väljaspool Iirimaad valige ette 00 3531.

Dublin ulatub mitmete kilomeetite pikkuses igasse ilmakaarde, ent selle kesklinn on kenasti kompaktne ning seal on kõige mugavam liikuda jalgsi. Paljud tuntumad vaatamisväärsused asuvad üksteisest vaid mõne minuti pikkuse jalutuskäigu kaugusel. Kui liigute siiski pisut eemale, saab teie vaev tasutud tohutu ajaloo- ja kultuuripärandiga.

Esimest korda Dublinis

Trinity kolledž. Elegantsed nelinurksed siseõued ja tuntud kellatorn esitlevad Dublini 18. sajandi arhitektuuri kuldajastut. Kogu ülikoolilinnaku külastamine pakub meeldivat vaheldust muidu kärarikkale linnale. Kindlasti tasub pilk heita ka Kellsi raamatule ja vanale raamatukogule, kus see asub. Raamatukogu püsiekspositsioon „Turning Darkness into Light” („Muutes pimeduse valguseks”) jutustab Iirimaa suurepäraste illustreeritud käsikirjade sünniloo.

Aadress: Trinity kolledž, College Green, Dublin 2.

Kontaktandmed: tel 35 31 896 2320 / www.tcd.ie.

Lahtiolekuajad: P 12.00–16.30, E–L 9.30–17.00.

Pilet: 8 ja 9 eurot.

Kilmainham Gaol

Kilmainham Gaoli atmosfäär annab haarava konteksti paljudele kõige dramaatilisematele sündmustele Iiri ajaloos. Mitmed Iirimaa silmapaistvamad riigijuhid on olnud vangistatud ja hukatud just selles sünges 18. sajandi vanglas – nii Briti ametivõimude kui ka taasiseseisvunud Iirimaa valitsuse poolt. Varuge giidiga külastuseks mitu tundi ning pange sobivalt riidesse – talvekuudel võib vanglaseinte vahel teadagi jäiselt külm olla.

Aadress: Inchicore Road, Kilmainham, Dublin 8.

Kontaktandmed: tel 35 31 453 5984 / www.heritageireland.ie.

Lahtiolekuajad: P 10.00–18.00, E–L 9.30–17.30.

Pilet: 4 ja 6 eurot.

Guinnessi õlletehas

Guinessi laohoone on üks populaarsemaid külastuskohti Iirimaal ning selle uskumatult kõikehõlmav külastuskeskus annab vastuse igale küsimusele, mis teil eales on tekkinud seoses Guinessi dünastia, tema positsiooniga Iiri igapäevaelus või muidugi õlle endaga. Guinessi külastus tasub kroonida visiidiga katusel asuvasse Gravity baari, kust avaneb 360kraadine vaade Dublinile ja jahe klaas tumedat on peale kauba ootamas.

Aadress: St James’s Gate, Dublin 8.

Kontaktandmed: tel 35 31 408 4800 / www.guinness-storehouse.com.

Lahtiolekuajad: iga päev 9.30–17.00.

Pilet: 13–14,85 eurot.

Iirimaa rahvusmuuseum, Collinsi kasarmud

Iirimaa rahvusmuuseumi väljapanekud asuvad Dublinis kolmes kohas. Collinsi kasarmutes olevad mõjukad hooned, mis vaatavad Liffey jõele, peidavad endas uskumatuid hõbeda, ehete, mööbli ja keraamika kollektsioone, mis on pärit Iirimaalt ja mujalt. Eriti muljetavaldav on uus rekonstrueeritud tubade näitus, kus esemed on paigutatud selleks otstarbeks spetsiaalselt ehitatud tubadesse.

Aadress: Benburb Street, Dublin 7.

Kontaktandmed: tel 35 31 677 7444 / www.museum.ie.

Lahtiolekuajad: P 14.00–17.00, T–L 10.00–17.00 (E suletud).

Sissepääs tasuta.

Dublini loss

Dublini loss asutati aastal 1204 kui Briti võimu peamine keskus Iirimaal. Tänapäeval leidub selles laialivalguvas hoonekompleksis mitmeid ilma piletita muuseume (sealhulgas Chester Beatty raamatukogu, vt allpool), vaikseid aedu, kuninglik gooti stiilis kabel, viikingiteaegne krüpt ja külluslikult kaunistatud riiklikud esinduskorterid, milles kunagi asus Briti asevalitseja õukond. Lossi vaatamisväärsustega põhjalikult tutvumiseks tasuks planeerida vähemalt kaks-kolm tundi.

Aadress: Dame Street, Dublin 2.

Kontaktandmed: tel 35 31 645 8813 / www.dublincastle.ie.

Lahtiolekuajad: P 12.00–16.45, E–L 10.00–16.45.

Sissepääs tasuta (v.a riiklikud esinduskorterid ja maa-alused krüptid, pilet 3,50–4,50 eurot).

Mitmendat korda Dublinis

Loodusloomuuseum

„Surnud loomaaeda” on nii kohalikud kui ka külastajad mitmete põlvkondade jooksul vaadanud pisut häiritud naudinguga. Alates avamisest 1856. aastal on see olnud „muuseum muuseumis”, mis on ajas seisma jäänud ning kus võib näha tohutul hulgal põtrade, tiigrite ja kaputsiinahvide topiseid ning samas ka roomajaid, kahepaikseid ja putukaid. Uus vastavatud ala lubab külastajatel piiluda ka muuseumis peituvaid hiilivaid õudusi.

Aadress: Merrion Street, Dublin 2.

Kontaktandmed: tel 35 31 677 7444 / www.museum.ie.

Lahtiolekuajad: P 14.00–17.00, T–L 10.00–17.00 (E suletud).

Sissepääs tasuta.

Botaanikaaed

Dublini kaunis botaanikaaed kesklinnast põhja pool Tolka jõe kaldal avati 1795. aastal. Siin leidub veeäärseid jalutusradu, lehtpuumaastikke, roosiaedu, müüridega maitsetaimeaedu ning ka auruseid (ja tähelepanuväärseid) troopilisi kasvuhooneid, mis on tihedalt seotud Londoni Kew’s asuvatega. Atraktiivsest uuest külastuskeskusest leiab nii väljapanekuid kui ka kohvikuid. See on igati armas koht päikeselise pärastlõuna veetmiseks.

Aadress: Glasnevin, Dublin 9.

Kontaktandmed: tel 35 31 804 0300 / www.botanicgardens.ie.

Lahtiolekuajad: L ja P 10.00–16.30, E–R 9.00–16.30.

Sissepääs tasuta.

Marshi raamatukogu

Vaiksel tänaval Püha Patricku katedraali taga asub üks kauni aiaga ümbritsetud ilus 18. sajandi alguse aegne hoone. See on Marshi raamatukogu, mis avati 1701. aastal riigi esimese avaliku raamatukoguna. Tänapäeval on Marshi raamatukogu üks Dublini peidetud aaretest. Siia tasub tulla vaatama mõnusaid lugemisruume, nauditavaid näitusi ja värvikat ajalugu. Ning kindlasti tasub üle vaadata ka kongid, kuhu vanasti lugejad pandi, et nad raamatuid ei varastaks.

Aadress: St Patrick’s Close, Dublin 8.

Kontaktandmed: tel 35 31 454 3511 / www.marshlibrary.ie.

Lahtiolekuajad: E, K 9.30–13.00, 14.00–17.00, L 10.00–13.00 (T, P suletud).

Pilet: 1,50/2,50 eurot.

Chester Beatty raamatukogu

Suurepärane Chester Beatty raamatukogu koos oma tähelepanuväärsete idamaade, islami ja lääne kunsti ning raamatukollektsioonidega on üks parimaid muuseume Iirimaal. Kogu kinkis Iiri riigile Ameerika kaevandusmagnaat Chester Beatty (1875–1968) ning see paigutati üheksakümnendatel kaunilt restaureeritud Dublini lossi ruumidesse. Samuti tasub külastada muuseumi katuseterrassi, suveniiripoodi ja Silk Roadi kohvikut, mis on spetsialiseerunud Lähis-Ida köögile.

Aadress: Dublini loss, Dublin 2.

Kontaktandmed: tel 35 31 407 0750 / www.cbl.ie.

Lahtiolekuajad: L-P 13.00–17.00, T–R 10.00–17.00.

Sissepääs tasuta.

Iiri filmi instituut (IFI)

Vihmasel päeval on IFI paljude dublinlaste jaoks koht, kus lihtsalt olla: kolm kunstifilme näitavat kino ja viisakas restoran ning filmiteemaline raamatupood kõik ühe klaaskatuse all Temple Baris. Siia tasub tulla ka lihtsalt inimesi vaatlema ja mõnusat atmosfääri nautima – nii päeval kui ka öösel.

Aadress: Eustace Street, Temple Bar, Dublin 2.

Kontaktandmed: tel 35 31 679 3477 / www.ifi.ie.

Lahtiolekuajad (restoran): iga päev 12.30–21.30, kino lahtiolekuajad varieeruvad.

Pilet: kino piletid on erinevate hindadega.

Mööda linna parke ja väljakuid laiali pillutatud kujud, sambad ja mälestusmärgid pakuvad veel ühe võimaluse Dublini rikka ajalooga tutvumiseks. Külastamist väärivad kirjanik James Joyce’ile ning patriootidele Wolfe Tone’ile ja Constance Markiewiczile püstitatud mälestusmärgid St Stephen’s Greenis, samuti kirjanik Oscar Wilde’i ja karismaatilise iseseisvuspoliitiku Michael Collinsi märgid Merrion Square’il ning muidugi massiivne Wellington Testimoniali obelisk Phoenix Parki linnapoolses otsas.

Phoenix Park kesklinnast veidi lääne pool on Euroopa üks suurimaid parke. Avarad niidud ja salud laiuvad vaheldumisi järvekestega ning Liffey jõest põhja jääval ülestõusval pinnal leidub ka hirvekarju. Päikesepaistelisel päeval tasub siin ringi liikuda jalgrattal. Phoenix Parki rattalaenutuspunkt asub kohe pargi sissepääsu kõrval Parkgate Streetil: www.phoenixparkbikehire.com.