Miks minna

Ateenat nimetatakse tihti Lääne tsivilisatsiooni hälliks. Linn on 2500 aastat vana ning koosneb eri ajajärkude ehitistest: kõrvuti on nii kivist, tellistest kui betoonist majad. Hoolimata hiljutistest pelutavatest uudistest Kreeka majandushädade kohta on Ateena kultuurihuvilistele endiselt peaaegu et kohustuslik reisisiht.

2004. aastal avati taas 4 km pikkune puudega ääristatud arheoloogiapromenaad, mis on mõeldud vaid jalakäijatele. Akropoli jalamilt algav promenaad ühendab Ateena peamisi arheoloogilisi vaatamisväärsusi ning on muutnud linnasüdame märksa meeldivamaks jalutuspaigaks ja vähendanud kurikuulsaid liiklusummikuid, koos sellega ka heitgaase.

Ent külastajaid ei paelu Ateena juures sugugi vaid iidsed monumendid. Hoolimata praegusest majanduskriisist uhkeldab nüüdisaegne Ateena Euroopa ühe kirevaima ööeluga – alates urbanistlikult šikkidest baaridest grungelikus Monastiraki linnaosas Akropoli jalamil ning lõpetades rafineeritud sohvabaaride ja fusion-köögi restoranidega eksklusiivses Kolonaki linnajaos.

Laevaga pääseb Ateenasse Pireuse sadama kaudu, mis on Euroopa suurim reisisadam. Igal aastal läbib Pireuse sadamat umbes kaks miljonit reisijat, enamik saabub praamide, katamaraanide ja tiiburitega, mis sõidavad Kreeka saarte vahel. Sadamas on 11 tänapäevast kaid kruiisilaevadele. 2004. aasta olümpiamängude ajal peatus siin maailma suurim kruiisilaev Queen Mary II, mida kasutati ujuva hotellina. Sellest ajast on Pireuses peatuvate kruiisilaevade arv hüppeliselt kasvanud. 2008. aastal oli Pireus külastatavuselt maailma kuues kruiisisadam, mida väisas 1,8 miljonit reisijat.

Kreeka saarte vaheliste lühikruiiside jaoks on Pireuse sadam peamine peale- ja mahaminekukoht ning siin peatuvad ka paljud Vahemere- ja ümbermaailmakruiisid. Ateena peamised tõmbenumbrid on vaimustav Akropoli mägi, millel asub majesteetlik viiendast sajandist pärinev Parthenon ning paljupildistatud arheoloogiline vaatamisväärsus Delfi.

Turism moodustab Kreeka sisemajanduse kogutoodangust umbes 18%, seega kui tulete Kreekasse puhkama, turgutate ka kohalikku majandust.


Millal minna

Kreeka pealinn pulbitseb aasta ringi. Vaatamisväärsustega tutvumiseks on Ateenat kõige mõistlikum külastada soojal ja päikeselisel sügis- või kevadhooajal; juuni teisest poolest augustini võivad palavad ilmad olla liialt väsitavad. Novembrist veebruarini on ilm üsna ettearvamatu, esineb nii karget selget ilma kui ka vihma ja aeg-ajalt isegi lund. See-eest on aga sel perioodil turiste üsna vähe.

Sõit lennujaamast linna

Ateena rahvusvaheline lennujaam (www.aia.gr) asub Ateenast 27 km kaugusel kirdes. Metroo (www.stasy.gr) sõidab otse kesklinna Syntagma väljakule ja Monastiraki linnaossa (Monastirakis tuleb Pireuse sadamasse jõudmiseks ümber istuda), pileti hind on 8 eurot. Lisaks sõidavad lennujaama ja Ateena vahel lennujaamabussid, mida haldab Ateena linnatranspordi organisatsioon (www.oasa.gr). Buss nr X95 sõidab kesklinna Syntagma väljakule ja buss X96 Pireuse sadamasse. Pilet maksab 5 eurot ning sellega saab 24 tunni jooksul sõita piiramatult kõigi ühistranspordivahenditega (nii bussi, trammi kui ka metrooga). Saadaval on ka taksoteenus – päevane sõit lennujaamast kesklinna maksab umbes 35 eurot, öine (keskööst kella viieni hommikul) umbes 50 eurot.

Kuidas liikuda

Kruiisid: Kruiisilaevalt pääseb linna Pireuse sadama kaudu (www.olp.gr), mis asub Ateena kesklinnast 12 km kaugusel. Ekspressbussid viivad reisijad sadamast kesklinna 20–30 minutiga. Busside sagedus ja sõidu maksumus sõltub reisi korraldavast kruiisiettevõttest. Pireusest Monastiraki linnaossa sõidab Akropoli alt ka metroo (roheline joon) – pileti hind on 1,40 eurot (110 penni) ning see kehtib poolteist tundi kõigis ühistranspordivahendites. Kesklinna saab minna ka taksoga, sõidu maksumus Monastiraki linnaossa on umbes 12 eurot.

Ühistransport: Ateena kesklinna on jalgsi avastada puhas rõõm ning enamik peamisi vaatamisväärsusi ongi üksteisest jalutuskäigu kaugusel. Kui peaksite otsustama ühistranspordi (nt bussi, trolli või metroo) kasuks, selgub peagi, et see on odav ja tõhus, ent tihti ülerahvastatud. Pilet maksab 1,40 eurot ning see kehtib poolteist tundi kõigis ühistranspordivahendites. Pileteid müüakse metroojaamades, spetsiaalsetes müügipunktides bussipeatuste lähedal ja tänavakioskites (periptera). Piletid tuleb esimese sõidu algul märgistada. Päevapilet (tuntud ka kui lennujaama pilet) maksab 5 eurot ja võimaldab 24 tunni jooksul sõita piiramatult kõigis ühistranspordivahendites, sellele lisandub üks bussisõit kesklinnast lennujaama või vastupidi.

Autorent: Auto on Ateenas pigem tüütus kui mugavus, sest teedel on tihti ummikud ning parkimine on keeruline ja kallis. Isegi kui reisite linnast välja, on mõistlik minna bussi või praamiga, välja arvatud ehk juhul, kui tahate külastada ebaharilikke kohti. Autoüüri hindade võrdlemiseks vaadake veebilehekülge www.travelsupermarket.com.

Hea teada

Kreeka hädaabinumber: 112

Ateena turismikeskus:tel 00 30 210 331 0392, www.breathtakingathens.com, Dionysiou Aeropagitou 18–20, Makrigianni (Plaka linnaosa ääres)

Valuuta: euro

Suunakood: valige ette 00 30.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Akropol on Ateena külastajatele kohustuslik vaatamisväärsus. Lähedal asuv Akropoli uus muuseum on jalustrabav 21. sajandi näituseruum, mis on kahtlemata külastamist väärt. Asub see muuseum ju linnas, mille veetlus seisneb osaliselt selles, et kõrvuti asuvad muistne ja tänapäevane.

Viis peamist vaatamisväärsust

Ateena Akropol

Selle betoonidžungli kohal, mis kujutab endast tänapäeva Ateenat, kõrgub „püha kalju”, mida kroonivad kolm templit 5. sajandist eKr. Seda paika külastab aastas kolm miljonit turisti. Kui olete siin esimest korda, alustage suurimast ja muljetavaldavaimast – Parthenonist. Seda templit, mida toestavad 46 dooria sammast, peetakse klassikalise arhitektuuri mõjukaimaks ehitiseks. Kindlasti tasuks jalutada Akropoli jalamil ka õhtul, sest kuldses valgusvoos on see paik hunnitu.

Aadress: Akropoli mägi, Plaka.

Kontaktandmed: tel 00 30 210 321 0219, http://odysseus.culture.gr.

Lahtiolekuajad: suvel iga päev 8.00–20.00, talvel 8.30–15.00.

Pilet: 12 eurot. Novembrist märtsini on pühapäeviti sissepääs tasuta.

Akropoli uus muuseum

Muuseum avati 2009. aasta juunis. Kerge ja õhulise klaasist ja betoonist hoone projekteeris Šveitsi arhitekt Bernard Tschumi. Siin eksponeeritakse muistseid ja antiikaegseid leide Akropolilt, nt antiikinimesi kujutavaid väärikaid kujusid ja elutruusid loomakujulisi kivinikerdusi. Kõige ülemisel korrusel saab näha marmorist friisi, mis kaunistas kunagi Parthenoni ülaosa. Umbes pool sellest ekspositsioonist on algupärane, ülejäänu aga valgest kipsist koopia. Puuduolevad osad teisaldas 1801. aastal lord Elgin ning nüüd võib neid näha Londonis Briti muuseumis. Kreeklased on juba aastakümneid soovinud neid tagasi saada ning loodavad nüüd, et see häbematu ekspositsioon veenab viimaks britte puuduolevaid osi tagastama. Kolmandal korrusel on keskööni avatud ka suurepärane restoran.

Aadress: Dionysiou Areopagitou 15, Makrigianni (Plaka linnaosa külje all).

Kontaktandmed: tel 00 30 210 900 0900, www.theacropolismuseum.gr.

Lahtiolekuajad: aprillist oktoobrini T-N ja L–P 8.00–20.00, R 8.00–22.00; novembrist märtsini T–N 9.00–17.00, R 9.00–22.00, L-P 9.00–20.00.

Pilet: 5 eurot.

Plaka linnaosa

Akropoli jalamile ehitatud Plaka on Ateena vanim elamukvartal. Plaka on hoolimata turistide hordidest suutnud säilitada kummastava maalähedase atmosfääri. Kvartali munakivitänavaid ääristavad pastelsed uusklassitsistlikud häärberid, väikehotellid, suveniiripoed ja lärmakad tavernid. Siinkandis tasub külastada Kreeka traditsiooniliste muusikariistade muuseumi, Kreeka rahvakunsti muuseumi ja 12. sajandist pärinevat bütsantslikku Agios Eleftheriose kirikut. Metroojaam: Monastiraki või Akropoli jaam.

Benaki muuseum

Kaunis katusekohvikuga uusklassitsistlikus hoones asuvas Benaki muuseumis saab jälgida Kreeka kunsti kujunemist kuni 20. sajandini. Siin saab näha skulptuure, keraamikat, ehteid, maale, mööblit ja kostüüme. Kõige väärtuslikumad on aga Tessaalia aarded (vääriskividega kaunistatud kullast filigraanehete kogu, mis pärineb 2. sajandist eKr), kaks El Greco varast tööd ja kahe osmanite riigist inspireeritud, 18. sajandist pärineva puittahveldistega elutoa rekonstruktsioonid.

Aadress: Vassilissis Sofias ja Koumbari 1, Kolonaki.

Kontaktandmed: tel 00 30 210 367 1000, www.benaki.gr.

Lahtiolekuajad: K ja R 9.00–17.00; N ja L 9.00–24.00; P 9.00–15.00.

Pilet: 7 eurot (neljapäeviti on sissepääs prii).

Lycabettose mägi

Siit, 300 meetri kõrguselt on kogu Ateena nagu peo peal. Mäe otsas on lisaks ka tilluke lubjatud kirik, restoran ja kohvik. Lähedal põhjapoolse nõlva sisse ehitatud Lycabettose teatris toimuvad vabaõhukontserdid. Hiljuti esinesid siin näiteks Placebo, Groove Armada ja Rufus Wainwright. Teatri juurde suunduv järsk tee läheb looklevalt üles läbi männimetsa ja lähistroopilise taimestiku. Võite minna ka köisraudteega, mis väljub Kolonaki linnaosast Ploutarchou tänavalt (ajavahemikul 9.00–15.00 iga 30 minuti järel).

Ühepäevased ekskursioonid

Poseidoni tempel, Sounioni neem

5. saj eKr merejumal Poseidoni auks ehitatud kirik (tel 00 30 229 203 9363; avatud iga päev kella 9st päikeseloojanguni; pilet 4 eurot) seisab Atika poolsaare lõunapoolses tipus. Tempel koosnes algul 34 valgest marmorist tahutud dooria sambast, millest on nüüdseks järel 15. Siit avaneb muinasjutuline vaade Egeuse merele, mis on eriti hurmav päikeseloojangu ajal. Mereäärne tee Ateenast Souniosse, mis asub 70 km kaugusel kagus, läheb läbi selliste eksklusiivsete mereäärsete eeslinnade nagu Glyfada, Vouliagmeni ja Varkiza. Teel olles heitke pilk ka Saroni lahele.

Delfi

Delfi on tõenäoliselt kauneim antiikaja vaatamisväärsus Kreekas. Linn oli koduks legendaarsele Delfi oraaklile, kes edastas (transiseisundit tekitavate lehtede abil) preestrinnade kaudu ettekuulutusi. (Delfi arheoloogiamuuseumi tel 00 30 226 508 2312; avatud iga päev suvel kell 8.00–20.00, talvel 8.30–15.00; pileti hind 9 eurot.) Enne 8. saj eKr rajatud Delfi asub Ateenast 210 km kaugusel loodes ning koosneb mäeküljele ehitatud antiiksetest templitest, mis kõrguvad haigutava lõhe kohal. Lisaks on siin ka suurepärane muuseum, kus eksponeeritakse pronks- ja marmorskulptuure. Ateenasse tagasi suundudes möödute Delfist umbes 11 km kaugusel asuvast Arahova külast, mis on eksklusiivne talvekuurort. Siit tasub osta kohevaid flokati-vaipu ja kohalikku juustu.

Vaatamata majanduskriisile on Ateena kaubandus siiski heal järjel ja esindatud on kõik tuntud nimed Armani, Bulgari and Versace´ini välja. Samas keeb tõeline elu turgudel, kus kohalikud saavad oma kauba ostes või isegi vahetades soodsamalt kätte.

Ateena südalinnast leiab mitmeid nö moodsaid Kreeka taverne, kus serveeritakse heal tasemel traditsioonilist kreeka toitu. Nende kõrval on ka moodsad toidukohad maailmatasemel kokkade ja nende valmistatud roogadega.