Berliini linnapuhkuse reisijuht

Paul Sullivan jagab vajalikku reisiinfot Saksamaa pealinna Berliini kohta. Sullivanilt saame teada, mida teha, kus ööbida ja kuidas linnas ringi liikuda. Kirjanik ja fotograaf Paul Sullivan on Berliinis elanud alates 2008. aastast ja tema sulest on selle linna kohta ilmunud palju kirjutisi. Ta on kirjutanud mitu reisijuhti, sealhulgas juba ilmunud raamatu „Hedonist’s Guide to Berlin” ja peagi ilmuva taskuväljaande „Rough Guide to Berlin”.

Miks minna

Parim aeg Berliini külastamiseks on muidugi suvi. Ka kohalikud võtavad ilusast ilmast, mida aga võtta annab ja veedavad aega tänavatel, jõgede ja järvede ääres ning osalevad üritustel, mida toimub kogu linnas hulgaliselt.

Pärast maailmakuulsa Berliini müüri langemist on linn kiiresti muutunud üheks Euroopa põnevaimaks loome- ja kultuurikeskuseks. Tänapäeval on Berliin mitmekülgne linn, mis on tuntud nii elunautijate keskusena (siinsete pidude kestust mõõdetakse pigem päevades kui tundides), ajaloohuviliste sihtkohana (Berliin oli paljude 20. sajandi tormiliste sündmuste keskpunktis) kui üha enam ka perepuhkuse veetmise kohana, sest linnas leidub rohkelt haljasalasid: nt lokkav Tiergarteni park, Volkspark Friedrichshaini park ning Mauerpark, kus toimub pühapäeviti vanakraamiturg.

Pisipõnnide jaoks on palju mänguväljakuid ja atraktsioone. Kuigi Berliini maine on boheemlaslik ja üürihinnad veel madalad (aga need on tõusmas), on linnal palju pakkuda ka nõudlikumale kliendile ja ärireisijale alates uhketest hotellidest ja šikkidest boutique'idest Michelini tärniga tunnustatud restoranideni. Kas Berliin on tõeline Euroopa multitalent? Pole kahtlustki.

Millal minna

Jutud Berliini kurikuulsatest pikkadest ja karmidest talvedest võivad küll peletada lõunapoolseid külastajaid, ent muretsemiseks ei ole põhjust. Sellegipoolest on soojemad kuud (aprillist septembrini) eelistatum aeg linna külastamiseks, sest siis on võimalik näha Berliini laevateid ja parke ning ka järvi ja vaatamisväärsusi, mida leidub linna lähiümbruses hulgaliselt.

Kultuuriüritusi toimub aasta jooksul palju. Koomik Billy Connolly sõnul ei ole Berliini külastamiseks ükski aeg halb, tuleb end vaid sobivalt riidesse panna.

Kuidas kohale jõuda

Praegu on Berliinis kaks peamist lennujaama: Berliini Tegeli lennujaam ja Berliini Schönefeldi lennujaam (tel [phone], www.berlin-airport.de). Tegeli lennujaam on keskusele veidi lähemal, ent Berliini jõuda ei ole keeruline kummastki lennujaamast. On kasulik teada, et Tegeli lennujaam suletakse 2014. aastal ning Schönefeld laiendatakse (küll suure hilinemisega) Berliini pealennujaamaks ning nimetatakse ümber Berliini Brandenburgi rahvusvaheliseks lennujaamaks.

Sõit lennujaamast linna

Tegelist sõidavad iga 10–15 minuti tagant Berliini Zoologischer Garteni jaama bussid nr X9 ja 109; ühe otsa pileti hind on 4 eurot. JetExpress TXL sõidab Friedrichstraße rongijaama ja Unter den Lindeni bulvarile (pileti hind on 3 eurot). U-Bahn (Berliini metroo) ja S-Bahn (Berliini linnaraudtee) sõidavad samuti kesklinna; pileti hind on 2,40 eurot (tsoonid A ja B; pilet tuleb enne rongile minemist piletiaparaadis märgistada). Pärast märgistamist kehtivad piletid bussides ja rongides kaks tundi.

Taksosõit Tegelist Berliini kesklinna maksab 20–25 eurot olenevalt sellest, kuhu minna.

Schönefeldi lennujaamast sõidab buss nr 171 Rudowi jaama, kus saab ümber istuda U-Bahni rongile ja sõita Berliini (pileti hind 3 eurot). Ekspressbuss Schnellbus SXF1 sõidab Schönefeldi lennujaamast Berliini Südkreuzi rongijaama (pileti hind 6 eurot). S-Bahni rongiliinid S49 ja S9 viivad reisijad kesklinna umbes 45 minutiga, AirportExpress sõidab Hauptbahnhofi, Zoologischer Garteni, Friedrichstraße, Alexanderplatzi ja Ostbahnhofi jaamadesse 15–30 minutiga ning väljub iga poole tunni järel. Pileti hind on 3,10 eurot (tsoonid A, B ja C). Pilet tuleb enne sõidukisse minekut piletiaparaadis märgistada. Pärast märgistamist kehtivad piletid bussides ja rongides kaks tundi.

Taksosõit Schönefeldist kesklinna maksab 30–40 eurot olenevalt sellest, kuhu minna.

Kuidas liikuda

Ühistransport

Berliini suurepärane transpordisüsteem toimetab reisijaid pea kõikjale kogu ööpäeva jooksul metroo (U-Bahn), linnarongide (S-Bahn), busside, trammide ja praamide abil. Linna kaarte leidub pea kõikjal ning enamikus rongijaamades on ka reisipunktid (Reisezentrum). Kui jääte jänni, helistage telefonil 08 00 150 7090 või külastage veebilehekülge www.bahn.de või www.bvg.de.

Jaamades on piletiautomaatides müügil ka ühispiletid peamistes tsoonides (A, B ja C) liiklemiseks. Piletite hinnad ulatuvad 2,40 eurost (üks AB-pilet, einzelfahrschein, üksikpilet, kehtib kaks tundi) 6,50 euroni (päevapilet, tageskarte, kehtib kogu päeva kuni öösel kella kolmeni). Lühireisi pilet (kurzstrecke, kuni kolm peatust) maksab 1,40 eurot. Alla kuueaastased lapsed sõidavad tasuta. Kui reisite väikese rühmaga, võib osutuda kasulikuks väikese rühma pilet (kleingruppenkarte), mis on mõeldud viiele inimesele ja mille hind on 15,50 eurot.

Jalgrattad

Berliin on ratturite unistus, sest linn on enamasti tasane ning jalgratturite jaoks on liuglemiseks palju rattateid, haljasalasid ja jõekaldaid. Kui ilm on ilus, on see linna avastamiseks üks parimaid viise. Fahrradstationis (Dorotheenstraße 30; tel [phone], www.fahrradstation.de) on võimalik laenutada jalgratast hinnaga 15 eurot päevas või 35 eurot nädalavahetuse eest. Reisifirma Finding Berlin Tours (www.findingberlin-tours.com/bikes/#all) korraldab ekskursioone ja laenutab jalgrattaid alates 13 eurost päevas.

DB Call-A-Bike’i rattalaenutussüsteem (www.callabike-interaktiv.de) maksab 0,8 eurot minutis ehk umbes 15 eurot ööpäevas ning sellele lisandub 5 eurot registreerimistasu. Helistage telefonil 07 00 0522 5522, kui soovite Call-A-Bike’i ratast kasutamiseks registreerida ja lahti lukustada (neid leidub kogu linnas). Kui olete ratta kasutamise lõpetanud, lukustage see ja helistage uuesti samal numbril.

Autorent

Oma sõiduvahend tuleb kasuks vaid siis, kui plaanite linnast välja sõita ja avastada ümbritsevaid maakohti, ent ka siis on üldjuhul võimalik reisida kiiresti ja lihtsalt rongi või bussiga. Kui te sellegipoolest soovite autot üürida, on lennujaamades ja kogu linnas hulgaliselt auto üürimise kohti, nt Avis (tel [phone], www.avis.com), Budget (tel [phone], www.budget.com) ja Europcar (tel [phone], www.Europcar.com).

Külastamist väärivad ka Berliini lastekohvikud, nt Mitte rajoonis Onkel Alberti kohvik (tel [phone], www.onkelalbert.de) või Friedrichschaini linnaosas lõbus Knilchbar (tel [phone], www.knilchbar.de), mis pakuvad vanematele head kohvi ning põnnidele suupisteid ja mänguvõimalusi.

VisitBerlin.de pakub tervituskaarte, mis tagavad 2–5päevase piiramatu sõiduõiguse tsoonides A ja B ning lisaks 25–100protsendilisi soodustusi ekskursioonidele, paadi- ja jalgrattamatkadele, paljude vaatamisväärsuste külastustasudele ja kultuuriüritustele. 48 tunni kaardi hind algab 18,50 eurost, 72 tunni kaardi hind 24,50 eurost. Rohkem pakkumisi on veebilehel www.visitberlin.de.

Kohalikud seadused ja etikett

Teenindus on Berliinis enamasti hea, ent kui see juhtub olema halb, näivad hooletud pariislased selle kõrval pehmelt öeldes usinad. Tõenäoliselt peate elama üle mõne viivituse, ülbe ettekandja või isegi põlastava pilgu, ent seda ei maksa võtta isiklikult. Nii on Berliinis lihtsalt kombeks.

Nii nagu sakslased üldiselt, suhtuvad ka berliinlased reeglitesse täie tõsidusega, st punase tulega üle tee ei joosta ja erinevat liiki prügi kokku ei panda. Tänava risustamise või tee ületamise eest punase tulega saate nii mõnegi karmi pilgu või vahest isegi avaliku hurjutamise osaliseks.

See-eest on berliinlased üldiselt väga tolerantsed ja leplikud, seda suhtumist on kõige selgemini näha ööelus. Asutused on avatud hilise kellaajani või seni, kui viimased külalised lahkuvad, ning varajastel hommikutundidelgi ei ole õhus vähimatki pinget.

Osades baarides ja klubides lisatakse joogi hinnale pant (pfand – 20 eurosendist 1 euroni), mis tagastatakse, kui ostja oma klaasi või pudeli letti tagasi viib. Vahel antakse kliendile ka žetoon, mille eest klient saab pandiraha tagasi.

Ühistransport toimib Berliinis aususe printsiibil. Rongi-, trammi- ja bussipeatustes ei ole piletikontrolliväravaid, ent kui metrookontrolörid tabavad piletita sõitja, trahvitakse teda kuni 40 euro ulatuses. Enne kui rongile lähete, veenduge, et teie pilet on märgistatud (piletiaparaadid on enamasti piletimüügikassade kõrval).

Tavaliselt sisaldab arve ka teenindustasu, ent suupistete ja jookide eest on kombeks ümardada arve järgmise euroni ning einete ja suuremate arvete puhul jätta veidi suurem jootraha.

Hea teada

Politsei (Polizei): 110

Kiirabi (Rettungswagen): 112

Turismiinfo: linnas on mitu ametlikku turismiinfopunkti (mida juhib visitberlin.de), peamised neist on Brandenburgi värava juures aadressil Kurfürstendamm 22 ja Hauptbahnhofi raudteejaamas.

Valuuta: euro.

Suunakood: väljaspool Saksamaad valige ette 00 49 30; Saksamaal valige 030 ja seejärel telefoninumber.

Berliinis on erakordselt palju vaatamisväärsusi ning kui linna veidi süveneda, leiate neid veelgi rohkem.

Seitse peamist vaatamisväärsust

Riigipäevahoone (Reichstag)

Saksamaa parlamendihoone on Berliini üks kuulsamaid ehitisi. Reichstagi ajalugu on üsna kirju. 1933. aasta saladuslikus põlengus sai parlamendihoone tõsiselt kannatada (natsid süüdistasid selles kommuniste ja nood omakorda natse) ning ehitis hüljati. Mõni aeg hiljem mässisid kunstnikud Christo ja Jeanne-Claude hoone 9,3 hektari suurusesse tulekindlasse polüpropeenist riidesse. Hiljem sai Reichstag omale uhke läbipaistva kupli, mille kavandas Sir Norman Foster.

Kui parajasti ei toimu parlamendiistungit, on etteteatamisel võimalik organiseerida giidiga ekskursioon, mis kestab 90 minutit. Korralised ekskursioonid toimuvad iga päev kell 10.30, 13.30, 15.30 ja 18.30. Kui broneerite ekskursiooni, väldite hirmsaid järjekordi, mis on hoone ees pea alati. Katuserestoranis pakutakse ka lõunat ja õhtusööki, kohad on soovitatav broneerida.

Aadress: Platz der Republik 1.

Kontaktandmed: tel [phone], www.bundestag.de.

Lahtiolekuajad: iga päev 8.00–24.00 (pärast kella 22 enam külastajaid sisse ei lubata).

Sissepääs tasuta.

Muuseumisaar

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv muuseumisaar koosneb viiest mugavalt kõrvuti asetsevast muuseumist, mis kõik asuvad hästi ligipääsetaval saarel Spree jõel. Iga muuseum on omaette vaatamisväärsus, mille uurimisele kulub vähemalt pool päeva. Pergamoni muuseumis on suur islami kunsti ja muistse Lähis-Ida aarete kogu. Uus muuseum (Neues Museum) on koduks eelajaloo, Vana-Egiptuse ja antiigi pärandile ning Bode muuseumis võib näha suurepärast skulptuurikollektsiooni. Saadaval on ühispiletid kõigi viie muuseumi külastamiseks.

Aadress: Museumsinsel, Berliin 10117.

Kontaktandmed: tel [phone], www.smb.museum/museumsinsel.

Lahtiolekuajad: olenevad muuseumist, vt veebilehte.

Piletid: täpsem teave on toodud veebilehel.

Checkpoint Charlie läbipääsupunkt ja Berliini müüri muuseum

Olete külma sõja huviline? Checkpoint Charlie (3) oli peamine piiripunkt, kui sooviti minna läbi raudse eesriide Ida-Berliini ajal, mil linn oli kaheks jaotatud. Siin rivistusid 1961. aastal vastamisi üles Ameerika Ühendriikide ja Vene tankid ning maailm kartis, et puhkeb järjekordne sõda. Pidades silmas algset väljanägemist, seisavad turismimagneti ees praegugi valvurid. Muuseumist leiate lugusid põgenikest (nii neist, kelle ettevõtmine õnnestus, kui ka neist, kes vahele jäid), mälestusesemete kogu ning põnevaid väljapanekuid.

Aadress: Friedrichstraße 43–45.

Kontaktandmed: tel [phone], www.mauer-museum.com.

Lahtiolekuajad: iga päev 9.00–22.00.

Pilet: täiskasvanutele 12,50 eurot, sooduspilet 9,50 eurot, alla 6aastastele tasuta.

Juudi muuseum

Daniel Libeskindi juudi muuseum on Berliini külastajatele nii ajaloolises kui ka arhitektuurilises mõttes kohustuslik vaatamisväärsus. Siksakikujulise, tsingiga kaetud hoone arhitektuur on põhjalikult läbi mõeldud ning ekspositsioon tutvustab külastajatele enam kui 2000 aasta pikkust juudi ajalugu (Vana-Rooma ajast tänapäevani). Muuseumis on 14 eri ruumi ja ala. Lisaks on siin viis vertikaalset tühimikku, tumedast betoonist seinad, vaimustav klaasist siseõu ja hoonega harmoneeruv nurgeline arhiiviosa, mis lisati 2012. aastal. Saadaval on giidiga ekskursioonid ja muuseumi koššer-kohvikrestoran on igati tasemel.

Aadress: Lindenstraße 9–14.

Kontaktandmed: tel [phone]; infolaua tel [phone], www.jmberlin.de.

Avatud: E 10.00–22.00, T–P 10.00–20.00; külastajaid lubatakse muuseumi kuni tund enne sulgemist.

Pilet: täiskasvanutele 7 eurot, sooduspilet 3,50 eurot, alla 6aastastele tasuta.

Mälestusmärk Euroopas mõrvatud juutidele

Peter Eisenmani erakordselt vastuoluline mälestusmärk koosneb 2700 betoonplokist (lad stelae), mis on hoolikalt ruudustikuna paigutatud 200 000 ruutjala suurusele suurepärase asukohaga alale Brandenburgi värava lähedal. Plokid on meelega tehtud eri suurusega, et tekitada külastajates segadust, ent tõeliselt jääb teid kummitama hoopis hiiglaslik maa-alune teabekeskus, mis asub mälestusmärgi kagunurgas.

Aadress: Cora-Berliner-Straße 1.

Kontaktandmed: tel [phone] (teabekeskus), 00 49 302 639 4336 (ekskursioonid), www.holocaust-mahnmal.de/en.

Lahtiolekuajad: mälestusmärk on avatud ööpäev läbi. Teabekeskus on avatud 10.00–19.00 (pärast kella 18.15 enam külastajaid sisse ei lasta), esmaspäeviti suletud (v.a riigipühad). Aprillist septembrini: T–P 10.00–20.00 (pärast kella 19.15 enam külastajaid sisse ei lasta); oktoobrist märtsini: T–P 10.00–19.00 (pärast kella 18.15 enam külastajaid sisse ei lasta).

Sissepääs tasuta.

Berliini loomaaed

Saksamaa vanim loomaaed (asutati 1844. aastal) võtab enda alla üsna suure osa Tiergarteni pargist. Loomaaed on koduks enam kui 15 000 loomale, nende hulgas hiidpandadele. Paljud loomad elavad avaratel looduslikel maa-aladel, ent mitte kõik. Siin saab näha ka Euroopa kõige moodsamat linnumaja, kus pesitseb üle 550 liigi. Linnumajaga külgnevas akvaariumis, mis lisandus 1913. aastal, eksponeeritakse kalu, amfiibe, roomajaid ja muid põnevaid elukaid, kokku oma 9000 liiki. Akvaariumipilet tuleb osta eraldi.

Aadress: Hardenbergplatz 8.

Kontaktandmed: tel [phone], www.zoo-berlin.de.

Lahtiolekuajad: 1. jaanuar - 15. Märts: 9.00 - 17.00 (Kassad avatud kuni 16.30); 16. Märts - 23. Märts: 9.00 - 17.30 (Kassad avatud kuni 17.00); 24. Märts - 08. September: 9.00 - 19.00 (Kassad avatud kuni 18.00); 09. September - 20. Oktoober: 9.00 - 18.30 (Kassad avatud kuni 17.30); 21. Oktoober - 31. Detsember: 9.00 - 17.00 (Kassad avatud kuni 16.30)

Pilet: täiskasvanutele 13 eurot (ainult loomaaed) või 20 eurot (loomaaed ja akvaarium); 5–15aastastele 6,50/10 eurot.

Bradenburgi värav

Väravat on „laenanud” Napoleoni sõjavägi ning selle tagust müüri on Gorbatšovil palunud lammutada Ronald Reagan. Ka Jacko näitas oma lapsukest siinse värava lähedal rõdul. Brandenburgi värav on olnud nii võidu, rahu, eraldatuse kui ka ühendatuse sümbol ning tänaseni tõmbab see ligi bussitäite kaupa uudistajaid. Kui antaks välja Berliini tuntuima vaatamisväärsuse auhinda, saaks selle just Brandenburgi värav.

Parim viis väravat imetleda on jalutada selle suunas mööda Unter den Lindeni bulvarit, mis on Berliini variant Champs Elyséest. Sel jalutuskäigul saate nautida ka kastanipuid, poode, lummavaid teatreid ja oivalisi muuseume. See kant kihab turistidest. Kui soovite veidi vaikust ja rahu, minge põhjaküljel asuvasse vaikuse tuppa, mis ehitati spetsiaalselt selleks, et külastajad saaksid seal puhata ja nähtu üle järele mõelda.

Aadress: Pariser Platz, Mitte.

Kontaktandmed: tel [phone].

Lahtiolekuajad: ööpäev läbi.

Sissepääs tasuta.

Ühepäevased ekskursioonid

Sachsenhauseni koonduslaager

Kes ütles, et puhkepäevad peab veetma lõbusalt? 1936. aastal ehitatud Sachsenhauseni koonduslaager oli omataoliste hulgas esimene. Laagri rajajaks oli Saksa politseijõudude ülemaks saanud Heinrich Himmler. SSi arhitektide kavandatud Sachsenhausen pidi olema täiusliku koonduslaagri võrdkuju, mille järgi rajada ka teisi laagreid.

Aastatel 1936–1945 hoiti siin vangis enam kui 200 000 inimest, kellest kümned tuhanded surid nälja, üle jõu käiva töö, haiguste või süsteemse hävitustöö tõttu. Veel tuhandeid suri surmamarssidel, mis järgnesid 1945. aasta aprilli lõpus koonduslaagri evakueerimisele. Kogu see teave on dokumenteeritud kujul kättesaadav laagris, mis on osaliselt taas üles ehitatud.

Pärast laagri vabastamist kasutas Nõukogude salapolitsei seda taas vangilaagrina ning põhjustas inimestele veel viis aastat surma ja ennenägematuid piinu. Muuseumid, arhiiv ja raamatukogu on esmaspäeviti suletud, vabaõhunäitus ja teabekeskus aga avatud.

Aadress: Straße der Nationen 22, D-16515 Oranienburg.

Kontaktandmed: tel [phone]; külastusteave 00 49 330 120 0200, www.stiftung-bg.de.

Lahtiolekuajad: 15. märtsist 14. oktoobrini iga päev 8.30–18.00; 15. oktoobrist 14. märtsini iga päev 8.30–16.30.

Sissepääs tasuta.

Potsdam

Pealinnast 30 minuti pikkuse sõidu kaugusel asuv Potsdam on päevaekskursiooniks igati sobiv. Brandenburgi liidumaa pealinn, mis oli Preisi kuningate elupaigaks 1918. aastani, asub Haveli jõe ääres ning uhkeldab oivalise Sanssouci lossiga, mis on suurim maailmapärandi nimistusse kuuluv vaatamisväärsus Saksamaal. Lisaks asuvad linnas maailma vanim suur filmistuudio Babelsberg, Schinkeli kavandatud Rooma saun ja hurmav kahest tänavast koosnev Hollandi kvartal, mida kaunistavad äratuntavad punastest tellistest Hollandi majad.

Bussid nr 100 ja 200 mööduvad enamikust Berliini vaatamisväärsustest ning sel viisil näete neid odavama hinna eest kui ekskursiooni ostes. Ent sel juhul peate enne kodutöö ära tegema, neis bussides giide ei ole. Parim vaade avaneb bussi ülemiselt korruselt.

Peale Berliini müüri langemist on linnast saanud tõeline moekeskus kõigi tuntud brändide esindustega.

Einestamine Berliinis võib alata tänavaputka alla viie-eurosest karrivorstist ja lõppeda Michelini tärnidega maailma tipprestoranides.