Päikeselised Kanaarid
Juba Homeros kirjutas saartest, kus pole iial talve. Neist kõige populaarsemad – Tenerife, Gran Canaria, Lanzarote ja Fuerteventura – on aastakümneid ligi meelitanud nii britte kui skandinaavlasi, aga ka eestlasi, ning mitte põhjuseta, kõik me otsime ju valgust ja selle püha allikat Päikest.
Kanaaride trumbiks on kindel päike ja üldine mõnus puhkuseõhkkond noortele ja vanadele. Turismitaristu on hästi arenenud, kehtib euro, teenindus on hea ja hispaania keeletagi saab suurepäraselt hakkama. Ning pole sellestki suurt probleemi, et puhkajate arv ületab kohalike arvu viis korda.
Puhkus Kanaaridel on enamasti sügavalt rannakeskne, kuid harrastusvõimalusi on rohkesti ja saarte loodus ainulaadne – Hispaania kümnest looduspargist asetsevad tervelt neli just Kanaari saartel.
Suurlinn Las Palmas
Gran Canaria rahvusvahelise atmosfääriga pealinn Las Palmas on asutatud juba 500 aastat tagasi ning selle vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi hulka. Siit leiab nii luksusklassi hotelle kvaliteedifriikidele kui Las Canterase kolmekilomeetrise ranna, mis algab otse kesklinnast. Linnaelanikud on eriti uhked piki randa kulgeva nostalgilise bulvari üle.
Las Palmase vaatamisväärsustest võib nimetada uhket katedraali, Kanaari saarte kõige mitmekülgsemat muuseumi ning Kolumbuse maja Casa de Colóni. Saare ajaloost huvitatute seas on üheks popimaks muuseumiks veel Pueblo Canario, kus lisaks kohalike kuulsuste kunstile pakutakse paar korda nädalas Kanaari tantsude ja rahvamuusika kontserte.
Linnas on suurepärased ostlemisvõimalused kaubanduskeskustest india basaarini ning hinnad on suhteliselt soodsad – vaatamata kuulumisele Euroopa Liitu naudivad Kanaarid maksuvaba regiooni eeliseid. Kui kaupade ja vaatamisväärsuste sisseahmimine hakkab üle jõu käima, võib puhkepausiks põigata kohvile Santa Catalina parki. Ka after-sun elu on Las Palmases väga elav.
Gran Canarial on parim rand
Gran Canaria saar asub vaid mõne lennutunni kaugusel Euroopast ning kogu aasta saabub tellimuslennukeid ja päikesehimulisi puhkajaid ühtlase vooluna. Saarterühma suuruselt kolmas on oma hüüdnime “väike manner” saanud tänu mitmekülgsele maastikule. Kõrgeim punkt El Pico de las Nieves, Lumetipp, asub 2000 meetrit merepinnast, aga vaid sellest 40 kilomeetri kaugusel Las Canterase rannal võib end juba praadida kuuma päikese käes. Samal saarel leiab nii väärikat männimetsa kui Maspalomase sihvakaid palme. Kuurorte ja puhkekülasid, mille vahel valida, on Gran Canarial rohkelt – lastega pered suunduvad Bahía Felizi, kus asuvad suurimad basseinid ning eraldi lastebasseinid, mille vesi soojendatakse detsembrist märtsini 20 kraadini. Kaugele ei jää mänguväljakud ja madal rand ka pisiperele. Vaid seitsme kilomeetri kaugusel Bahía Felizist asub lõbuhimuliste paradiis Playa del Inglés – Hispaania suurimaid ja elavamaid turismikeskuseid. Edu põhjuseks ennekõike suurepärane asukoht Maspalomase düünide kõrval ning kõigi Kanaari saarte parim liivarand.
Ööelu Playa del Inglésis on tõeliselt mitmekesine. Pidutsejad ja nautlejad võivad valida pubide, ööklubide, muusikabaaride, flamenkorestoranide ja jatsuklubide vahel; mängupõrgud, ostukeskused, laadad-turud ja muud raharöövlid veel pealekauba.
Gran Canaria kõige päikesekindlam paik on Puerto Rico, mille kaarja lahe rüppe peitunud liivaranna ümber kerkinud elava puhkeküla ehitised ronivad piki mäekülgi üles. Paljudest hotellidest avaneb võrratu vaade alla lahele. Suur kõrguste vahe võib puhkajale olla aga nii rõõmuks kui takistuseks: mäekülgedele ehitatud lugematuid treppe pidi pääseb kiirelt hotellist liivaranda ja tagasi, kuid väikestele lastele võib ronimine olla väsitav ja lapsevankriga liikudes tuleb tihti üsna suuri ringe teha.
Atmosfäär on Puerto Ricos üsna rahvusvaheline. Väikelaevasadama tavernides käib lisaks puhkajatele ka pikamaapurjetajaid ja saareelanikke. Restorane, baare ja diskosid on arvukalt, nagu ka poodlemisvõimalusi, ning Las Palmasesse pääseb uut kiirteed mööda vähem kui tunniga.
Aga leidub ka vaiksemaid puhkuseveetmiskohti, näiteks Arguineguínis valmis mõned aastad tagasi kõrgetasemeline hotellikompleks Anfi del Mar. Väikelinna Puerto de Mogáni nukumajad, kitsad tänavad ja ennekõike elava liiklusega väikelaevasadam pakuvad omamoodi idülli rahu ja vaikuse armastajale. Linna tänavatel jalutades võib imetleda nii kõikjal õitsvaid bugenvilleaid ja hibiske kui ka majavärvide harmooniat. Veepargis Atlantida on rohkesti lõbu lastele ja kollane miniallveelaev viib avamerele põnevat merepõhja uurima.
Tenerife on suurim
Mäeharjad läbivad Tenerife saart otsekui selgroog ning nende kõrgeimaks tipuks on Teide, mis kõrgub keset looduskaitseala 3718 meetrit üle merepinna. Mäestik jagab saare kaheks erinevaks osaks – põhjapoolne on täis rohelust, lõunapoolne kuiv ja peaaegu kõrbeline. Pealinn Santa Cruz on tähelepanuväärne ärikeskus, kus leiab ka palju vaatamisväärset – vana kirik Iglesia de la Concepcíon, kus võib tutvuda baroki õitsenguaja mälestusmärkidega; Paso Alto loss, Carta palee, arheoloogiamuuseum ja San Francisco kirik.
Tenerife rohelisel põhjaküljel paiknev suurlinn Puerto de la Cruz pakub puhkajale taas enam- vähem kõike Lago de Martiánese mereveebasseinidest kuni linnalähedaste orhideepargi, papagoide pargi ja botaanikaaiani. Päikesehullude eriline lemmik on aga Tenerife kuiv lõunaosa, mille suurima puhkuseasumi moodustavad elav Playa de las Américas ja sellega kokkukasvanud Los Cristianos.
Maastiku teevad hubaseks lopsakad palmid ja lilled.
Vaikne Los Gigantes on saanud oma nime võimsatest ookeanile avanevatest rannakaljudest, mis on oma parkide, palmide ja bulvaritega üllatavalt roheline puhkekoht, lähedal leidub golfiväljak, mitu head restorani ja palmidega ääristatud rannabulvar.
Paljude Tenerife vaatamisväärsuste juurde jõudmiseks tasub rentida auto. Näiteks külastamaks musta Pico de Teidet – oma 3718 meetriga maailma kõrguselt kolmandat vulkaani, mille ümber laiub kilomeetrite kaupa tardunud laavat. Kui ilm just väga tuuline pole, saab Teide tipu lähedale köisteega.
Kindlasti tasub käia teisteski Tenerife linnades. Näiteks La Lagunas, mille ametlik nimi on tegelikult natuke pikem – Muy noble, leal, fiel y de ilustre historia Ciudad de San Cristóbal de La Laguna – ning kus asub suurepärane restoran Posada de los Mosqueteros. Või põhjarannikul kaljude ja mere vahele pitsitatud kalurikülas nimega Roque de las Bodegas, kus saab valida nelja kalarestorani vahel.
Kui ajalimiit vähegi lubab, tuleks ära käia ka Tenerife parimal rannal Playa de las Teresitasel, kuhu on veetud tuhandeid tonne kuldset Sahara kõrbeliiva ning ruumi jagub kõigile. Kontserdisaal Tenerifel Santa Cruzis. Tegu on tänase arhitektuuriilma ühe põnevaima autori Santiago Calatrava projekteeritud hoonega, mis nii nagu enamik selle arhitekti loomingust balansseerib arhitektuuri- ja skulptuurižanri piiril. Fuerteventura pakub vaikust Fuerteventura pikkadel randadel on avarust ja vaikust, sest mingit tunglemist pole siin kunagi ja turism ei tungi igapäevaellu sel määral kui suurematel saartel. Nii võib nn tuulte saarel nautida loodusjõude täies rahus ja omaks ongi selle tunnistanud ennekõike purjelaudurid, lohesurfarid, sukeldujad, päikesenautlejad ja lastega pered. Tõsi küll, jaanuaris ja veebruaris võivad ilmad olla ettearvamatud ja tihti on tuulgi üsna tugev. Kuid tuul on olnud ka abimeheks, kandes siia randa 100 kilomeetri kauguselt suurepärase Sahara kõrbeliiva.
Saare pealinn kannab nime Puerto del Rosario ja lennujaamgi on selle lähedal. Sisemaa pisikülades elatakse vaikselt oma elu, jätkates rahvuslikke traditsioone ja laskmata end turismist segada. Siiski hindavad turistid üle 40 000 püsielanikuga saare samasuurt kitsede hulka, täpsemalt nende suurepärase juustu eest.
Fuerteventura tähtsaimaks turismikeskuseks on Corralejo seitsme kilomeetri Parque de las Dunase düünidega. Turiste jagub siiski ka väiksematesse küladesse Castillosse, Costa Calmasse ja Taralejosse ning saare golfiväljakutele. Vaheldust päikesevõtule pakuvad ka kalapüügiretked merele ning Costa Calma igapühapäevane turg.
Imeline kuumaastik Lanzarotel
Kõige idapoolsem Kanaari saartest on Lanzarote, kust Aafrikani jääb vaid 125 kilomeetrit. Just siin maabusid 15. sajandil hispaania maadeavastajad. Kuigi piisavalt tuuline, on kliima siin aasta ringi meeldivalt soe ning sajab harva. Purjelaudurid ja lohesurfarid on aga tuulest üksnes vaimustatud.
Väike osa elanikest hangib sissetulekut ka kalapüügist ja maaharimisest – laavatuhaväljadel kasvavate viinamarjaistanduste eest hoolitsetakse kui oma lapse eest. Kidurate, kuid sitkete viinamarjaväätide tuulekaitseks on ehitatud poolkaarekujulised kivimüürid.
Lanzarote peale mõeldes meenuvadki esimesena mustad laavaväljad, tõeline kuumaastik. 18. sajandil tervelt kuus aastat järjest väldanud vulkaanipursked muutsid osa saarest mustaks kõrbeks, mille kontrastiks võõbati suurem osa majadest erevalgeks. Lääneosas paiknevas vapustavas Timanfaya looduspargis näeb maakoore alt väljunud tulejõudude jälgi kõige selgemalt.
Hangunud laavavoolude vahelt keerutab tee piki tuhkhalle mäekülgi kraatri servale, külastada saab ka tardunud laava tekitatud müstilisi koopaid, millest mõnes peitub maaalune järvgi. Eriline eksootika on õhtusöök vulkaanikraatris, kus põrgugrill töötab maapõuest hõõguval laavakuumusel. Kuigi parki korraldatakse iga päev massilisi organiseeritud ekskursioone, tasub seda külastada eraldi ja autoga.
Pargist mitte kaugele mägede vahele jäävad mitmed kuulsad veinikeldrid, kus saab maitsta ja kaasa osta imehäid ja -odavaid veine.
Siin asub ka maailmakuulsa kunstniku César Manrique majamuuseum ja omapärane kaktuste aed Jardín de Cactus. Lisaks kunstniku enda töödele ripub väljas ka mõni Picasso ja Miró teos.
Lanzarote pakub väga mitmekesist valikut nii valge kui musta liivaga randadest. Neist konkurentsitult kuulsaim on Punta de Papagayo – kaetud imepeene valge liivaga ning vesi on siin puhas ja läbipaistev. Sopiline rannajoon pakub võimalust privaatsemaks päevitamiseks, seetõttu kohtab siin tihti nudismiharrastajaid.
Endine väike kaluriküla Puerto del Carmen on saare suurim turismikeskus nii hotellide kui korterhotellidega, lisaks hispaania ja hiina restoranid, McDonald’s, baarid, pubid ja diskod.
Popim patseerimiskoht on siingi õhtune rannaavenüü.
La Palma
Roheline saar, imeline saar, ilus saar – need on hellitusnimed, millega viidatakse looduskaunile La Palmale. Saare keskel asub kümnekilomeetrise läbimõõduga vulkaanikraatrilt nime saanud Caldera de Taburiente looduspark, mida saare põlisasukad pidasid pühaks paigaks.
Pealinn Santa Cruz on ilus vanade koloniaalstiilis majadega, Calle Real ja Plaza de España suurepäraseks näiteks renessanssarhitektuurist, lõunaosas pakuvad huvi Belmaco koobas, Naosi ja Tazacorte sadamate musta liivaga kaetud ujumisrannad. Külastamata ei või jätta ka La Galga kraatrit, Charco Azuli looduslikku ujumisbasseini ning Espindola sadamat.
Tundmatud La Gomera ja El Hierro
La Gomera ja El Hierro on seni jäänud meie turistile üsna tundmatuks, aga neile võib ette võtta päevaseid laevasõite ja mõlemal töötab ka hotelle.
Tenerife naabruses asuv La Gomera on sihtkohaks ennekõike loodusesõbrale, kuid lisaks matkaradadele ja kaunitele maastikele tasub süveneda saare ajalukku – astuda mööda Christoph Kolumbuse (hispaania keeles hoopis Cristóbal Colón) jalajälgi ning tutvuda guantšide toonase mobiiltelefoni asendajaga, salajase el silbo vilekeelega.
La Gomera pealinn San Sebastián de la Gomera oli Kolumbuse viimane peatuskoht enne retke uude maailma 1492. aastal ja nii leidub siin mitmeid Kolumbusega seotud mälestisi. Casa de Colón on Kolumbuse maja kohale ehitatud muuseum, Iglesia de la Virgen de la Asuncióni kabelis pidas meeskond enne retke algust viimase palvuse ning Casa de la Aguada kaevust võeti teele kaasa vett.
La Gomera kõrgeima tipu Garajonay mäe järgi nime saanud looduspark katab saarest tervelt kümnendiku. UNESCO maailmapärandi hulka arvatud pargis kasvab muuhulgas ka müstiline loorberipuumets ning mitu erineva raskusega matkarada pakuvad kõik imelisi elamusi.
Saare põhjaküljel on peidus Los Órganos, kuhu ligi pääseb ainult meritsi. See on vapustav vaatepilt: paarisaja meetri laiune basaltkivisein meenutab otsekui Atlandi ookeanist kerkivaid 80-meetriseid orelivilesid ja hea õnne korral võib laevakesi saatma tulla delfiiniparv.
Kanaari saartest kõige väiksemat, El Hierrot, ei tunne turistid ka igapäevasest praamiühendusest hoolimata. Saart kutsutakse sisalike saareks, kuna selle karmis looduses on neid elanud nii suuri kui väikesi. Eriti hea valik on saar sukeldumispuhkusest unistajatele, hotelle leidub Valverdest, Paradorist ja rannaäärsest El Golfost.
