"Vajame suurt sõpra. Tallinn on Pekingist 25 miili kaugemal kui Helsingi. Lennunduses on see olematu vahe. Meil on olemas täpselt samasugune geograafiline eelis," on ütles Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov veebruaris.

Tegu võib tema sõnul olla nii Jaapani, Korea kui Hiina lennufirmaga.

Kuigi Vehviläinen näeb Aasia-Euroopa lendudel suurt potentsiaali just tärkava keskklassi tõttu, ei usu ta siiski, et Tallinna lennujaam võiks kahte maailmajagu ühendama hakata.

"Uue lennubaasi loomine on palju aega nõudev ja kallis. Võrgu efekt on see, et mida rohkem sul on, seda rohkem sa saad. Ja kui sul on väga vähe lennuühendusi, siis sa pole atraktiivne. Tuleb meeles pidada, et Finnair on seda (Aasia lende - toim) arendanud viimased 30 aastat või nii ja me oleme sinna investeerinud miljardeid eurosid. Järgmine investeering nõuab veel miljard eurot, seega see nõuab palju aega, palju raha ja konkurents on karm," selgitas Vehviläinen Delfile.

Ta tõi välja, et suured lennufirmad nagu Lufthansa praegu pigem ühendavad oma lennubaase kui laiendavad neid.

Finnair kavatseb oma Aasia lendude arvu suurendada praeguselt 74 väljumiselt nädalas 140 väljumiseni nädalas aastaks 2020. Põhjuseks on Aasia reisijate nõudluse suurenemine.

"Möödunud aastal oli meil kaks korda rohkem ärireisijaid Aasiast kui aastal enne seda," sõnas lennufirma juht kolmapäevasel pressikonverentsil. Tunamullu aga oli reisijaid omakorda kaks korda rohkem kui aastal 2008.

Aasia lendude pealt teenib lennufirma 65 protsenti oma tuludest.

"Ma ei ole kindel, et me ilma Aasia lendudeta enam olemas oleksime," sõnas Vehviläinen.

Hiljuti avas Finnair lennuliini Singapuri, järgmise aasta maist on plaanis lennata Hiina linna nimega Chongqing.