Eesti elanikud väldivad rahvamasse: vähemalt pooled planeerivad puhkust väljaspool tipphooaega
(14)
FlixBusi värskest uuringust selgus, et üle poole Eesti elanikest eelistab talvepuhkuseks rahulikumaid, vähem rahvarohkeid perioode. Samas selgus, et eestlased kulutavad reisidele rohkem kui nende lõunanaabrid ega pea reisimisel oluliseks keskkonna mõju.
FlixBusi uuringu andmetel plaanib sel talvehooajal reisida vaid 51% eestlastest, kellest rohkem kui pooled (53%) valivad puhkuseks vähem populaarseid perioode selleks, et vältida rahvamasse. Kodumaale jääb reisima kõigest 16%, Euroopasse suundub veerand ja kaugemale, väljapoole Euroopat vaid 8% eestlastest.
FlixBusi ärijuht Kamila Zalewska tõdes, et eelmisel aastal olid Eesti elanike seas bussireisidel kõige populaarsemad sihtkohad Riia, Vilnius, Varssavi ja Helsingi. „Suvel avasime kolm uut otseühendust erinevatesse Soome linnadesse, mis võitsid kiiresti reisijate poolehoiu. Eriti paistab see silma käesoleval talvehooajal, kus bussiühendust kasutatakse innukalt reisimiseks Lapimaale,“ märkis Zalewska.
Ta lisas, et muus osas on populaarsemad sihtkohad jäänud aastate lõikes üsna samaks, lähtudes peamiselt mugavusest ja vahemaadest. „Riia on Eesti elanike jaoks eriliselt populaarne ka seetõttu, et sealt on võimalik jätkata lennureisidega kaugematesse sihtkohtadesse. Just lühikesed lennuühendused, nagu Tallinn-Riia, on keskkonna seisukohalt ühed kõige ebasoodsamad,“ sõnas ta.
Keskkonnamõjud on eestlaste jaoks vähetähtsad
Eesti elanike transpordieelistustes on selge liider isiklik auto (45%). Sellele järgneb lennu- (43%), bussi- (19%) ja laevatransport (14%).
„Uuringust selgus, et eestlased kasutavad lennutransporti rohkem kui nende Balti naabrid – 43% eestlastest plaanib lennureise, võrreldes 36% lätlaste ja 34% leedukatega. Samuti on eestlaste hulgas, seda tõenäoliselt oma geograafilise asukohta tõttu, lõunanaabritest kõrgemal aukohal laevatransport,“ selgitas FlixBusi ärijuht. Lätist planeerib laevaga reisida 3% ja Leedust 2% vastajatest.
Zalewska rõhutas, et bussi valimine isikliku auto asemel võib märkimisväärselt vähendada keskkonnamõju. Näiteks vähendab bussi kasutamine heitmeid kuni 80% võrreldes autoga. „Tallinn–Narva marsruudil tekib inimesel bussiga reisides ligikaudu 6 kg CO₂, samas kui autoga on see näitaja ligi viis korda suurem ehk ligikaudu 30 kg CO₂. Lisaks ei pea pimedas ja libedatel teedel ise roolis olema,“ selgitas Zalewska.
Samas märkis ta, et keskkonnamõju ei ole eestlaste jaoks reisimisel esmatähtis. „Peaaegu pooled (42%) Eesti vastajatest hindasid selle „vähetähtsaks“ või „täiesti ebaoluliseks“, kusjuures see seisukoht oli eriti silmatorkav meeste seas,“ selgitas Zalewska.
Ta rõhutas, et transport on üks saastavamaid sektoreid ning ettevõtted peavad veelgi enam pingutama, et tõsta inimeste teadlikkust transpordi keskkonnamõjudest. „Kuigi buss on täna üks vähem keskkonda saastavamaid transpordiviise, tuleb teha ulatuslikku koostööd, et arendada veelgi paremaid tehnoloogiaid,“ rõhutas ta.
Ka transpordile kulutame lõunanaabritest rohkem
FlixBus uuris veel, palju on eestlased, lätlased ja leedukad valmis nüüd talvel edasi-tagasi transpordipiletitele või isikliku sõiduauto puhul kütusele ühe inimese kohta raha kulutama. Enamik reisijaid plaanib kulutada 101–200 eurot (Lätis 28%, Eestis 21% ja Leedus 20%). Üle 500 euro kulutamine on aga Eestis kõrgem (17%) võrreldes Läti ja Leeduga (mõlemad 9%). „Eesti elanike suurem reisieelarvet võib põhjendada muuhulgas siinsete elanike suurem lennureiside eelistamine,“ lisas Zalewska.
Norstat viis FlixBusi tellimusel küsitluse läbi 2024. aasta lõpus, kogudes andmeid 500 inimeselt igast Balti riigist.