Ekspert vastab: kas suusareisi ajal piisab ravikindlustuskaardist?
(2)
Talvehooajal muutuvad aina populaarsemaks välismaised suusapuhkused, küll aga tuleb vaim panna valmis halvaks ilmaks, pagasi kadumiseks või kukkumisteks. Suusaõnnetuste puhul ei pruugi ainult tervisekassa ravikindlustusest piisata.
Viimastel aastatel on Eesti inimesed suusareisidele sõitnud nii Austriasse, Itaaliasse kui ka Prantsusmaale. Kui paljud inimesed arvavad, et Euroopa Liidus reisides eraldi tervisekindlustust tegema ei pea, siis on praktikas olukord aga teine.
Kindlustusselts Gjensidige Eesti filiaali juhi Raido Kirsiste sõnul võib välismaine arstiabi olla päris kallis ning puhkusel sporti tehes tuleb arvestada võimalike riskidega, sealhulgas ka vigastustega.
„Kindlustusseltsil on mitmeid juhtumeid mäel kukkumistest ning päris suurtest ravikuludest. Jah, Euroopa Liidus kehtib küll Euroopa ravikindlustuskaart, aga raskema õnnetuse korral toimetab kannatanu mäelt ära spetsiaalne transport. Sageli ka helikopter ja vigastatu toimetatakse esimesse juhtuvasse haiglasse ja tihtilugu pole see riiklik haigla, vaid erahaigla. Erahaiglas ei kehti ravikindlustuskaart ja kõik kulud tuleb patsiendil endal tasuda,“ ütles ta.
Kirsiste selgitas, et kindlustusmakset peetakse mõttetult kalliks, kuid inimestel pole ettekujutust, mis suurustesse haiglaarved küündida võivad.
„Näiteks Slovakkias juhtus selline õnnetus, kus meie klient põrkas mäel kokku ühe teise suusatajaga, kes tuli haiglasse toimetada. Katsime suusataja ravikulud, mis ulatusid 4600 euroni, sest meie klient oli sõlminud enne reisi isikliku vastutuskindlustuse.“
Itaalias juhtus aga Kirsiste sõnul suusamäeõnnetus, kus klient murdis karmi kukkumise tõttu käeluu ning vajas kiiret operatsiooni. Meditsiiniliste kulude kindlustuse alusel hüvitas Gjensidige raviarve summas 19 600 eurot.
„Oma taskust pea 20 000 eurot maksta tundub täielik košmaar,“ ütles Kirsiste.
Kindlustatud peaksid olema ka suusad
Paljudel harrastussportlastel on oma suusavarustus, kuid paraku tuleb ette ka juhtumeid, kus lumelaud või mäesuusad lähevad lennureisi ajal kaduma.
Kirsiste sõnul jõuab iga talv nendeni juhtumeid, kus kellegi suusareis on pagasi kadumise tõttu luhta läinud.
„Oli üks lahe seltskond, kellel aga üldse ei vedanud. Kõigepealt oli neil reisitõrge, sest mägedes oli täielik lumetuisk – lend lükkus edasi. Siis kohale jõudes selgus, et ühe reisija suusad olid kaduma läinud. Tuli uued suusad rentida ja ega see väga odav väljaminek pole. Tagatipuks kukkus üks inimene seltskonnas mäe peal päris õnnetult, nii et käsi rippus pärast kaelas,“ meenutas kindlustusekspert.
Mida aga sellises olukorras teha? Reisi jaoks kindlustusleppe sõlmimisel tuleb uurida, kas see katab ka suuskade ja lumelaua veo lennukiga.
„Mäevarustus on küll mahult suur pagas, aga see ei tähenda, et see ei võiks teel kaduma minna. Meie pakume suusavarustuse kindlustust ja see tuleks poliisile eraldi valida. Siis on kaetud nii suuskade hilinemine kui ka vajadusel uute rentimine,“ lisas ta.
Kahjuks sel seltskonnal oli sõlmitud vaid reisitõrkekindlustus, suusavarustust ega tervist eraldi kindlustatud polnud. Seega läks kogu ettevõtmine algselt planeeritust kõvasti kallimaks.