Turistid tormavad Põhja-Soomes Norra piiri lähedal ühe järve juurest teise juurde. Brittidele järgnevad sakslased ja neile omakorda Aasia turistigrupp. Nad otsivad kõik üht vana paati, mis on sotsiaalmeedias leviva info kohaselt „koht, kus saab teha parimaid Instagrami fotosid“.
Fotod Tsahkaljärvi kaldale jäetud vanast, pooleldi mädanenud paadist hakkasid sotsiaalmeedias levima paar aastat tagasi. Soome teadlane Elina Hutton uuris samal ajal oma doktoritöös sotsiaalmeedia mõju reisimisele. „Sotsiaalmeedia muudab väga kiiresti populaarseks uued sihtkohad, kus kõik „vähemalt korra elus käima peavad“. Need võivad olla samas kohad, mis inimesele endale huvi ei pakugi,“ räägib ta. Tsahkaljärvi paat sai populaarseks, kuna asub maastiku suhtes n-ö õige nurga all ja näeb seetõttu fotodel hea välja.
„Probleem seisneb selles, et paat asub ametlikest matkateedest eemal ja vanal arheoloogilisel alal, mida pole veel korralikult uuritud. Turistid talluvad seda ümbritseval puutumatul loodusel ja taimestik on lume all surnud,“ kirjeldab Hutton.
Turiste ei huvita kohalikud olud
Huttoni sõnul otsivad inimesed sotsiaalmeediast inspiratsiooni ega pööra tähelepanu sellele, mis on lubatud ja mis mitte. Sotsiaalmeediapostitused isegi normaliseerivad käitumist, mis rikub reegleid või on muul viisil ebakohane. Näiteks rikuvad Rovaniemis virmaliste jahil turistid kohalike öörahu. Laplased on pöördunud selle tõttu nii politseisse kui ka omavalitsuse poole, seni tulemusteta.
„Inimestele jääb mulje, et kõik teised ju teevad seda, ja on okei kuhugi minna, isegi kui see on eramaa või kaitseala,“ ütleb Hutton.
Uuringute järgi on Käsivarre piirkonna turistid nooremad kui teistes Soome rahvusparkides. Huttoni sõnul näitab seegi sotsiaalmeedia mõju. Samal ajal on päästeamet pidanud looduse käest päästma aina rohkem matkajaid. „Internetis kiidetakse näiteks mitmepäevaseid matku, kuid need ei sobi algajatele,“ toonitab ta. Sellised postitused ei õpeta näiteks, kuidas matkal puhast joogivett saada või end sääskede eest kaitsta.
„See, mida näidatakse sotsiaalmeedias, mõjutab ka seda, kuidas loodusesse ja kohalikesse suhtutakse,“ hindab Hutton. Kohalikke tavaliselt ei mainitagi ning oma looduslikke vajadusi käiakse rahuldamas näiteks surnuaias või eramaal. „Norras oli juhtum, kus turistid panid oma telgid üles kirikuaeda,“ ütleb Hutton.