Kariibide teemant Dominikaani Vabariik on pungil looduskaunitest vaatamisväärsustest

Dominikaani Vabariik on troopiliselt paradiislik ja külalislahke riik, mis asub Kariibi mere piirkonnas ning jagab koos läänepoolse naaberriigi Haitiga saart nimega Hispaniola. Geograafiliselt kuulub see Suurte Antillide saarestikku, kus on ka näiteks Puerto Rico, mis asub Dominikaanist idas. Kui lõunast uhub mõlema saare rannikut Kariibi meri, siis põhja pool laiub Atlandi ookean.

Dominikaanide asukoha avastas 1492. aastal Christopher Kolumbus, kes nimetas Hispaniola saart põhjusega üheks maailma kaunimaks saareks – selle laiad valged liivarannad, türkiissinine vesi ja lopsakad vihmametsad on ideaalne puhkusepaik.

Dominikaani Vabariigil on pakkuda, lisaks mitmekesisele ja piltilusale loodusele, veel kuhjaga põnevat ajalugu, rikkalikku kultuuri ning seal on armsad ja külalislahked inimesed. Siinsetest kuurortidest leiab kõike, mida on vaja täiuslikuks puhkuseks – hubased hotellid, kvaliteetne teenindus, erinevad sportimis- ja meelelahutusvõimalused ning kõikide toidusõprade rõõmuks ka suurepärased gastronoomilised elamused. Muusika ja tants on viimane asi, millest Ladina-Ameerikas peaks puudust tundma, ning Dominikaani Vabariik pole selles suhtes erand – riik on kuulus merengue ja bachata ning kõlavate latiinorütmide poolest.

Eesti juhtiv reisikorraldaja Novatours kogus kokku Dominikaani Vabariigi looduslikud pärlid, mis pakuvad unustamatuid seiklusi mägedes, troopilistes metsades ja kristallselgetes vetes ning teevad sellest eksootilisest saarest ihaldatud reisisihtkoha.

Los Haitise rahvuspark

See park on loodusesõprade paradiis, mis ühendab endas majesteetlikud lubjakivikaljud, salapärased koopad ja tihedad mangroovimetsad. Looduspark on koduks eksootilistele lindudele ja kaitsealustele loomaliikidele.

Rahuliku ja puutumatu ilu keskel saab tutvuda taino kultuuri hõimu kultuuripärandiga – iidsete koopajoonistustega, mis paljastavad põlisrahvaste elulugusid ja rituaale. Paadisõit avab looduse ilu sügavamad kihid ja puutumatu džungli, mis on täis uusi avastusi ning saladusi.

Vihmametsade karstilehtrid ehk tsenoodid (cenotes)

Tsenoodid ehk karstilehtrid on iseloomulikud eelkõige Kariibi mere piirkonnale ja Mehhikole kuuluvale Yucatani poolsaarele, kus neid teatakse ka püha kaevu nime all. Dominikaani Vabariik tunneb samuti nende üle uhkust. Tsenoodid on looduslikult moodustunud maa-alused sügavsinised veesilmad, mille karge ja puhas vesi pakub palaval päeval mõnusat jahutust. Tavaliselt ümbritsevad karstilehtreid vihmametsad, mille radadelt veesilmani pääsebki. Ühed kaunimad neist on Ojos Indígenas ja Hoyo Azul.

Adrenaliinijanused väljakutsed

La Hacienda on põnev ja ainulaadne park Punta Cana lähedal, kus külastajad saavad nautida nii troopilist ilu kui ka kogeda Dominikaani igapäevaelu. Siin saab ratsutada läbi džungli, sõita bagidega mägedesse, tutvuda ajalooliste suhkrurooistandustega, võtta osa traditsioonilistest põllutöödest, samuti kogeda trosslaskumist üle puulatvade või teha benji-hüpet. Samuti saab nautida kohaliku köögi hõrgutisi ja jooke ning soetada käsitööd.

Snorgeldamine ja sukeldumine korallriffide paradiisis

Dominikaani Vabariik on tõeline korallriffide paradiis, mis pakub ainulaadseid snorgeldamise ja sukeldumise kogemusi. Paradiisi nime väärilised saared Catalina ja Saona pakuvad parimaid tingimusi selliseks tegevuseks. Saarte rannikul asuv selge ja madal vesi võimaldab vaadelda korallistruktuure ning tutvuda mereelustikuga isegi algajatel. Kariibi mere veealune maailm üllatab mitmekesise mereelustikuga – seal on säravad korallid, troopilised kalad ja merikilpkonnad, keda võib kohata isegi ranniku lähedal. Et seda kõike täiel rinnal nautida, tasub võtta ette giidiga paadiretk ja ekskursioon.

Saona saar, mis asub mandrist vaid 19 kilomeetrit lõuna pool, meelitab oma iluga rohkem külastajaid kui kõik riigi rahvuspargid kokku. Saar ise on looduskaitse all ja osa Cotubanama rahvuspargist. Saona võlub eelkõige idüllilistele ja piltilusate randadega. Valge liiv, mida ümbritsevad sahisevad palmipuud, on siin sõbralikult põimunud türkiissinise veega. Saona on kilpkonnade pesitsuspaik. Saare rannikuilu tasub nautida kajakist, paadist või jahi pardalt.

Vaalavaatlus

Talveperiood, mis kestab detsembrist märtsini, on aeg, mil Dominikaani Vabariigi ranniku lähedal asuvasse Samani lahte tulevad tuhanded Põhja-Atlandi vetest pärit küürvaalad, kes on läbinud pika teekonna, et paarituda ja kasvatada oma järglasi soojades troopikavetes.

Sel perioodil korraldatakse paadireise, et jälgida lähedale ujunud vaalade akrobaatikat ja majesteetlikke hüppeid, näha kõrgustesse tõusvaid veesambaid ning kuulata nende laulu. See ainulaadne seiklus annab põneva ülevaate nende imeliste imetajate igapäevaelust, millest jäävad unustamatud muljed kogu eluks.

Lummavad vaated Montaña Redondalt

Punta Cana lähedal asuv mäenõlv Montaña Redonda on muutunud üheks saare külaliste lemmikvaatamisväärsuseks. Selle põhjuseks on mäe tipust avanevad hunnitud vaated ja kiik, mis võimaldab saada uskumatu troopilise kiikumiskogemuse ja ainulaadse pildiseeria, mida paljudel kindlasti veel pole. Mäe tippu saab minna nii jalgsi kui ka džiibiga. Autoga kulgeb sõit läbi riisipõldude ja mööda Limoni randa.

Kariibi mere saar Dominikaani Vabariik on tõeliselt rikas ja mitmekesine ning pakub oma külalistele hubast majutust, alati meeldivat sooja ilma, maitsvat toitu ja suurepäraseid randu. Parim aeg Dominikaani Vabariiki reisimiseks on siis, kui Eestis valitseb talv ja varakevad ehk detsembri keskpaigast märtsini. Sel ajal on kliima sihtkohas meeldivalt suvine ja temperatuurid 25 soojakraadi piires. Saare rannajoone pikkus on peaaegu 1609 kilomeetrit, millest 402 kilomeetrit moodustavad ainult rannad.

Reisikorraldaja Novatours lennud Dominikaani Vabariiki toimuvad lennupartneriga Lufthansa vahemikus 11.12.2024–13.03.2025 ja on vahemaandumisega Frankfurdis.