Tallinna lennujaam kehtestab esimest korda julgestustasu. Lennupiletid kallinevad veelgi

AS Tallinna Lennujaam kehtestab julgestustasu 2,87 eurot ja tõstab erivajadustega reisijate tasu 0,18 eurot. Mõlemad tasud hakkavad kajastuma lennupileti hinnas ja kehtima Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennujaamades alates 1. jaanuarist 2025 ning Tallinna ja Tartu lennujaamades alates 1. aprillist 2025.

Kehtestatava julgestustasuga on Tallinna lennujaam üks madalama julgestustasuga lennujaamu Euroopas. Kõrgeim julgestustasu on Islandil, kus see on 20,2 eurot. Lätis on julgestustasu 5,96 eurot, Soomes 5,71 eurot, samas kui Leedus ei ole julgestustasu veel kehtestatud. Erivajadustega reisijate tasu hakkab olema 0,48 eurot iga väljuva reisija kohta ning tasu muutmise põhjuseks on erivajadusega reisijate teenuse kasutajate arvu kasv ning sellest tulenev kulude tõus.

Lennujaamadel on seadusest tulenev kohustus igal aastal lennufirmadega lennujaamatasusid konsulteerida. „Oleme tasude muudatusest kõigi Tallinnasse lendavate lennufirmadega rääkinud ja on selge, et ükski lennufirma julgestustasu kehtestamisest kuuldes ei rõõmustanud, ent muudatust ja selle põhjusi mõistetakse ning meie hinnad on jätkuvalt konkurentsivõimelised. Tõstame hindasid nii vähe kui võimalik ja usume, et 3 eurot kallim piletihind ei pane inimesi reisiplaane muutma,“ rääkis AS-i Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Riivo Tuvike.

Julgestustasu kehtestamise põhjusteks on kohustus tagada julgestusteenuse kõrge kvaliteet olukorras, kus lennujaama kulud on kasvanud viimase aasta jooksul pea 30%. Muutunud on ka omaniku ootused ettevõtte finantseesmärkidele. Samal ajal peab lennujaam olema valmis lähiaastatel investeerima taristu arendusse, seega tuleb tagada stabiilne ja jätkusuutlik finantsseis, mis on vajalik edasiste arenguplaanide rahastamiseks.

„Lennujaam peab igal juhul tagama reisijate ohutuse, mistõttu julgestusega seotud küsimustes allahindlust teha ei saa,“ ütles Tuvike. „Julgestuskulude katmiseks, mis kasvavad samas tempos reisijate arvuga, on lahenduseks julgestustasu kehtestamine. Sihtfinantseering ja julgestustasu ei kata täielikult julgestusega seotud kulusid ja vahe katab lennujaam,“ selgitas Tuvike ning lisas, et suuremas osas Euroopa Liidu riikidest on kehtestatud julgestustasu, sest riikidel ei ole võimalik täies ulatuses lennujaamade julgestus- ja päästeteenuse kulusid katta.

„Lähiaastate prioriteet on reisiterminali laiendus, sest 2,8 miljoni reisija teenindamiseks ehitatud reisiterminal on saavutamas oma läbilaskevõime lage. Juba sel aastal läbib lennujaama rekordilised 3,5 miljonit inimest, prognoosi järgi kasvab reisijate arv lähiaastatel veelgi ning juba järgmisel aastal alustame reisiterminali laiendamisega. Selle investeeringu mahuks on ligi 53 miljonit eurot,“ ütles Riivo Tuvike. „Lennujaam on majanduse vereringe seisukohast oluline taristu, mis ei tohi jääda majandusarengu pudelikaelaks.“

Taristuminister Vladimir Svet allkirjastas lepingu, millega investeerib CO₂ vahenditest 14,4 miljonit eurot Tallinna ja regionaalsete lennuväljade energiatõhususe tõstmiseks. Toetuse abil parendatakse hoonete küttelahendusi, muudetakse elektrivõrgud tõhusamaks ning tehakse muud vajalikud tööd, et Eesti lennujaamade energiakasutus oleks säästlikum. Tallinna lennujaama energiatõhususe ja elektrivõrgu uuendamiseks investeeritakse 9,3 miljonit eurot ning Tartu, Kärdla, Kuressaare ja Ruhnu lennuväljade ja terminalide rekonstrueerimistöödeks 5,1 miljonit eurot.

„Riigi rahaeraldust saame kasutada vaid sihtotstarbeliselt lennujaama hoonete küttelahenduste ja elektrivõrkude tõhusamaks muutmiseks,“ lisas Tuvike.

Rekonstrueerimistöid rahastatakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemisest saadud tulu eest ning see makstakse AS-ile Tallinna Lennujaam välja osadena aastatel 2024-2027.

Lennujaamatasude taust

Lennujaamatasude arvestamise ja rakendamise põhimõtted on rahvusvaheliselt kindlalt reglementeeritud. Euroopa Liidus reguleerib lennujaamatasude kehtestamist EL Direktiiv 2009/12/EÜ, mis sätestab mittediskrimineerimise, läbipaistvuse ja konsulteerimise põhimõtted. Need põhimõtted tagavad õiglase ja avatud suhtluse lennujaamade ja lennufirmade vahel ja on üle võetud ka Eesti Lennundusseaduses.

Lennujaamatasud koosnevad paljudest erinevatest osadest, tinglikult jagunevad need kahte kategooriasse: lennuki kohta arvestatavad tasud (nt maandumis-, parkimistasu) ja reisija kohta arvestatavad tasud (nt reisijatasu, julgestustasu). Nende tasuliikide omavahelised proportsioonid võivad erinevates lennujaamades olla erinevad.