07.11.2024, 09:42
Hiliskevadeni vältav hooaeg ja rajad igale tasemele muudavad Norra ideaalseks suusapuhkuse sihtkohaks
FOTO: | Shutterstock
Lisaks sellele, et Norra on fjordide, mägede, virmaliste, polaarrebaste, jääkarude, põhjapõtrade ja trollide maa, on tegemist mäesuusatamise paradiisiga, mis jääb tihti eestlaste radarilt välja. Mõistagi teenimatult!
Instagrami konto pargi_kodu taga seisev Anni Riim võttis eelmisel talvel koos kaaslasega majaehitusest puhkuse ning läks Norras asuvasse Trysilisse koos sõpradega lumerõõme nautima ja mägesid vallutama.
„Meie reisiseltskonnas oli nii neid, kes paljudes Euroopa suusakuurortides käinud, kui ka neid, kes üksnes Eestis sõitnud. Minu suusareiside kogemus piirdub Levil käimisega, kuid üks meist võib Trysilit varsti oma teiseks talviseks koduks nimetada. Norra tundus selline kuldne kesktee, mis arvestas iga inimese oskustega,“ põhjendas Anni suusapuhkuse sihtkoha valikut.
Et Norra on eestlaste peades kinnistunud ühe kõige kallima riigina, kirjutas reisiseltskond möödunud suvel suusareisi planeerima hakates reisinimekirja: toidud tulevad Eestist kaasa.
Anni muigab ja lubab hindade juurde tagasi tulla.
14-eurone kiiver ja mäevarustus outlet’ist
Keset magusat suusahooaega ehk jaanuari lõpus pakkisid üheksa sõpra pagasiboksid, suusavarustuse ja söögikotid paukuva pakasega kahe auto peale ning asusid teele.
„Võtsime hilisõhtul DFDS-i laeva Paldiskist Kapellskäri sadamasse, sest selle liini puhul on tegemist kõige kiirema mereteega kahe riigi vahel. Õhtul lähed magama, varahommikul ärgates sööd kõhu rikkalikus bufees täis ning sõidadki laeva kõhust välja, et alustada sõitu suusamägede poole ilma suurlinna ummikuteta. Arvatakse, et Norra suusakeskustesse tuleb sõita mitmeid tunde, tegelikult on mõni isegi lähemal kui Rootsi populaarseim Åre,“ räägib Anni.
Trysil asub Kapellskäri sadamast 525 kilomeetri ehk 6,5-tunnise autosõidu kaugusel. See on piisav aeg, mille sisse mahutada söögipaus, toidupoes uudistamine ning varustuse uuendamine teeäärses outlet’is ning ikka jõuda mõistlikul ajal kohale.
„Juba Rootsi jõudes sain aru, et Eestit tabanud kiire hinnatõus on Skandinaavia meile oluliselt taskukohasemaks muutnud. Kolm inimest meie seltskonnast ostsid Stadiumi outlet’ist väga soodsate hindadega kogu mäeriietuse alates soojast aluskihist, lõpetades jope ja püksteni. Mina aga rõõmustasin, kui originaalis enam kui 80 euro suuruse hinnasildiga S-suuruses kiiver ideaalselt mu pead embas ning kassas selle eest vaid 14 eurot välja tuli käia,“ muljetab Anni ning soovitabki teel mäele peatus ühes arvukatest outlet’idest teha ning puuduolev varustus sealt osta.
Kohale jõudes oli pime ja hingematvate vaadete nautimine pidi järgmist hommikut ootama jääma. Küll aga jäi tasaselt maalt saabunud seltskonnale elavalt meelde mäele jõudmine, kus viimased kilomeetrid libeduse ja kurvidega rinda pistmist mõjusid piisavalt ekstreemselt, et autod maja ette parkida ning neid reisi lõpuni mitte kasutada.
Mägiidüll virmaliste tantsu ja käreda pakasega
Peatumiseks sobiva maja leidis reisiseltskond SkiStari kaudu, mis haldab Rootsis ja Norras majutusasutusi, suusakeskuseid, kaupluseid jne.
„Meie 100 m2 saunaga maja asus lähimast rajast 200 meetri kaugusel ja maksis neljaks päevaks tervele seltskonnale pisut üle 900 euro. Kui oleksime enda voodipesu kaasa toonud, oleks see armas majake meile veelgi soodsam olnud. Olin üllatunud, et selline maja Norras asuva mäe otsas nii mõistliku hinnaga võiks olla,“ imestab Anni.
Järgmisel hommikul pani seltskond pärast lumiste vaadete vahel ärkamist suusad juba maja ukse ees alla ning libistas end mõne tõmbega esimese lifti suunas. „Mäepilet Trysilis maksab 60 eurot päevas, kuid mida pikemalt reis kestab, seda soodsamaks mäepilet muutub. Näiteks 8 päeva eest mäel tuleb välja käia 290 eurot. Skistaril on ka väga lahe rakendus, kus saab sõpradega võistelda. Nimelt kuvab äpp, mitu kilomeetrit lumeradu ja kui kiirelt sõbrad on läbinud ning kus keegi parasjagu paikneb,“ selgitab lumesõber õhinal.
Järgnevatel päevadel pakkus ilmataat nii minimaalset nähtavust, kauneid vaateid, virmaliste tantsu kui ka enam kui 20-kraadist külma. Viimane sulges ka mõned liftid. Anni sõnul on suurte miinuskraadidega suusatajaid vähem, ent korraliku varustuse ja riietusega on tühjad nõlvad vaat et nauditavamadki. Lisaks ootas suusatajaid iga päeva lõppedes mägimajas kuumaks köetud saun.
„Kuigi meie seltskonnal olid selleks korraks kodust toidud kaasa võetud, oli kohvikuid mäel mõnusalt palju ning jooke ja sööke jagus igale maitsele. Piilusin kohalike restoranide ja kohvikute menüüsid, et näha, kas Norra tõesti on nii kallis kui räägitakse. Burgeri saab 12–25 euro eest. Hind oleneb sellest, kus restoran asub, mitu pihvi ja millised lisandid burgeri juurde kuuluvad. Pokaali veini eest tuleb välja käia 10–16 eurot, pooleliitrise õlleklaasi hind algab 10 eurost, cappuccino saab kätte 4–5 euroga. Toidupoes näeb võrreldes Eestiga nii soodsamaid kui ka kallimaid hindu. Järgmisel korral ma toitu ruumi säästmise mõttes kaasa ei pakiks, küll aga haaraks kaasa lemmikvorstid või kodumaist hakkliha,“ räägib Anni trollimaa hinnatasemest, mis enam ei võtagi eestlasel hinge kinni.
Ühtlasi lubab Anni järgmisel korral sihtida reisi hooaja lõppu, et kogeda päikeselisi päevi ja melu, mille soojem ilm mägedesse toob.
„Lihavõtted tähistavad Skandinaavia alpides talvise kõrghooaja lõppu ja vaiksema „naudime päikest ja õlut“ hooaja algust. Alates märtsist on päikeselisi päevi rohkem ja päevad on pikemad, mis tähendab, et ka liftid suletakse hiljem ning mõnel korral nädalas lubatakse nõlvadele eriti vara. See on tõeliste mäehuntide unelmate aeg mäerõõmude nautimiseks. Suusatajate ja lumelaudurite vormiriietuseks on siis dressipluusid, restoranide väliterrassid on inimesi täis ning boonuseks lahkud reisilt päevitunud põskedega. Kuigi põhjapoolsemates kuurortides saab veel juuniski suusatada, siis lõunapoolsemate mägede ametlik hooaeg venitab end aprilli lõpuni välja, nii et kevadkuud on ideaalne aeg Norrasse sõitmiseks,“ soovitab suusapisikuga nakatunud naine.
