Kogenud laskesuusataja nipid talvise suusapuhkuse planeerimiseks

Paljudele inimestele on suusareis talve tipphetk ja seetõttu on hea teada, kuidas vähendada reisiga seotud stressi, vältida võimalikke vigu ning leida parimad suusakeskused, rajad ja majutusvõimalused.

Kogenud laskesuusataja Mark-Markos Kehva sõnul on just hoolikas eeltöö ja planeerimine need, mis teevad suusapuhkusest tõeliselt meeldejääva kogemuse. Kui n-ö kodutöö on tehtud, saab kohale jõudes päriselt hetkes olla ja puhkust nautida. Et iga talvise reisiplaneerija elu lihtsamaks teha, jagab laskesuusataja lahkelt nippe ja mõtteid, mida ta ka ise suusareisi planeerides alati kasutab.

Millal?

Kuigi tavapärased ajad suusareisiks on talvised ja kevadised koolivaheajad, soovitab Kehva neid nädalaid võimalusel siiski vältida. „Oluline on teada, et skandinaavlaste ja eestlaste koolivaheajad ei kattu. Eriti Rootsi, aga ka Eesti koolivaheajaga samal nädalal suusatama minnes peab kindlasti arvestama suurte rahvamasside ja järjekordadega. Külmaga lifti järjekorras seismine või nõlval masside vahel slaalomi sõitmine ei ole kõige meeldivam kogemus,“ teab suusataja omast kogemusest rääkida. Koolivaheaja nädalatel masside vältimiseks tasub võimalusel mäele minna hilisematel õhtutundidel või kohe hommikul vara, kui suurem osa puhkajatest veel suuski alla saanud ei ole. Olenevalt suusakeskuse asukohast algab Rootsis hooaeg detsembri keskpaigas ning võib kesta isegi kuni aprilli lõpuni. Rahulikumad ajad mägede nautimiseks ongi hooaja algus ja lõpp. Viimase puhul saab nautida rohkelt päikeselisi ilmu ja jalga puhata kohvikute terrassidel päevitades.

Kui kauaks?

Suusareisiks Rootsi soovitab Kehva planeerida terve nädala. Paar päeva tuleb arvestada juba edasi-tagasi transpordile, kuna suusakeskused on kõik Lääne- ja Põhja-Rootsis. „Nädalasel reisil jääb tavaliselt viis päeva suusatamiseks ja see on enamikule inimestele rohkem kui küll,“ räägib Kehva. Selle aja jooksul jõuab lisaks suusanõlvadele ka piirkonnas mujal ringi käia ja erinevaid talviseid tegevusi nautida.

Autoga reisimine on mugavam

Rootsi suusalaagritesse on Kehva reisinud nii lennuki kui ka laevaga, kuid eelistab alati võimalusel viimast. „Paldiskist on võimalik DFDS-i laevadega sõita Kapellskäri sadamasse, kust saab sõitu suusamägede poole alustada ilma suurlinna ummikuteta. Paldiskist väljuvad laevad jõuavad Rootsi kümne tunniga, mis teeb Paldiski-Kapellskäri liini kõige kiiremaks mereteeks kahe riigi vahel. Kuna DFDS-i laevadel puudub ka meelelahutusprogramm, saab seal end rahulikult algavaks reisiks välja puhata,“ märgib laskesuusataja.

Laeva ja autoga reisimise puhul on hea ka see, et saab kohe ise kaasa võtta ka kõik reisiks vajaliku: suusavarustus, toit, vajalikud riided jne. Pakkimisel ei ole tarvis pagasi kilosid lugeda ega pea ka edasise transpordi planeerimise pärast liigselt muretsema. Teekonna ajalise vahe, mis ei tulegi lõpuks nii suur, korvab igal juhul mugavus.

Majutus

Kui kuupäevad paigas, tuleks kohe alustada ka majutuse planeerimisega. „Kui see varakult tehtud ei saa, võib elamiskoha leidmine muutuda keeruliseks ning lõppeda logistiliselt väga ebasobiva variandiga või oluliselt rohkem maksmisega. Sõit suusamäele võib muutuda väga ajakulukaks ja samuti negatiivse kogemuse jätta,“ räägib Kehva. Võimalusi suusakeskustes ööbimiseks on mitmeid – valida saab nii hotellitoa kui ka eraldi maja rentimise vahel. Rootsi suusakeskustesse võib majutust vaadata keskuse enda lehelt, samuti Booking.com-i ja Airbnb kaudu.

Suusapuhkust planeerides julgustab Kehva alati ka inimeste varasemate kogemuste kohta uurima. „Kui on mõni tuttav või sõber, kes on samas kohas enne sind käinud, tasub alati nõu küsida. See aitab reisi paremini planeerida – tead kohti, mida vältida või kuhu tuleks just minna,“ soovitab Kehva.

Varustus

Suusavarustuse võib rentida nii Eestist kui ka kohapealt. Pikemaks perioodiks laenutades saab tavaliselt parema pakkumise kui päevaks rentides. Algajad võivad rentida kohapealt, siis saab varustuse mittesobivusel seda ka korduvalt ümber vahetada. Kui plaanid autoga reisile minna, oled varem mäel käinud ning tead, mis sulle sobib, siis võta varustus Eestist kaasa.

„Ka riietus tasuks enne reisi üle vaadata. Ilm on mägedes muutlik, mistõttu on pakkimisel märksõnaks kihid, et saaksid vajadusel riideid ka juurde panna või vähemaks võtta. Hea suusajope, vettpidavad püksid ja korralikud kindad on mäel hädavajalikud. Lisaks võiks alati olla kaasas tuulekindel kiht ja paar sooje vahetuskindaid,“ soovitab Kehva.

Kindlustus

Talvistes tingimustes ja lumelauaga sõites või suusatades võib juhtuda ootamatusi, mistõttu on oluline omada reisikindlustust, millel oleks korralik meditsiiniabikaitse. Kui kõrgmägedes juhtub õnnetus, siis ei ole üldse harvad olukorrad, kus tuleb inimest helikopteriga haiglasse transportida. „Seni, kuni midagi pole juhtunud, ei tunnegi inimene kindlustusest puudust, aga Skandinaavias võib ka väike asi päädida kopsaka raviarvega,“ kinnitab Kehva.