Sagedastele lennureisijatele lisamaks? Uuring: see tooks aastas sisse 64 miljardit eurot

Euroopa sagedasemate lennureisijate maksustamine võiks aeglustada globaalset soojenemist ja tuua aastas sisse 64 miljardit eurot, kirjutab The Guardian.

Kui praegu on Euroopas võimalik lennata alla 50 euro eest aastas kasvõi 100 korda, siis tulevikus võib olukord muutuda. Euroopas käivad praegu aktiivsed arutelud lennunduse keskkonnamõju vähendamise üle ning biokütuste kõrval nähakse ühe realistlikuma lahendusena nõudluse pärssimist keskkonnamaksude abil.

Kuigi osas Euroopa riikides kehtivad lendamisele juba praegu keskkonnatasud, on need võrdlemisi väikesed ja ühetaolised. Seetõttu on päevakorda kerkinud idee, et maksustada tuleks eelkõige neid, kes lendavad palju.

Briti mõttekoja New Economics Foundation (NEF) ja partnerorganisatsioonide analüüsi kohaselt võiks lennukite süsinikheide väheneda 21%, kui iga inimene saaks maksuvabalt teha vaid ühe edasi-tagasi reisi aastas. Väljapakutud maksuidee näeb ette, et iga järgmise reisi pealt tuleb maksta 100 eurot rohkem. Näiteks 11. reisi puhul oleks maksu suurus juba 1000 eurot.

Uurijate sõnul võiks sel viisil Euroopa lennundusmaksuna kokku koguda kuni 64 miljardit eurot. Seejuures näitas analüüs, et üle poole summast laekuks 5% inimestelt, kes lendavad kõige rohkem. 72% inimestest pääseks aga maksust sootuks, kuna nad lendavad vaid korra aastas või üldse mitte.

Raha tuleks suunata rongidesse ja bussidesse

Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Stay Grounded (eesti k „Püsi maal“) eestkõneleja Magdalena Heuwieser leiab, et lennureisijatelt kogutud raha võiks investeerida rongi- ja bussitransporti. „Praegu ei ole vahet, kas lendad aasta jooksul kord oma perekonda külastama või võtad ette kümnenda lennu oma luksuslikku rannamajja – lennu eest maksad sama suurt maksu,“ selgitas ta.

Teadlaste mudeli kohaselt vähendaks ettepanek reisijate arvu 2028. aastaks 26% ja heitkoguseid 21% võrreldes tavapärase stsenaariumiga.

Õigusbüroo AdaStone Law uuris ettepaneku õiguslikke tagajärgi ja jõudis järeldusele, et see on Euroopa Liidu (EL) ja riiklike seaduste alusel teostatav. Siiski võivad ranged andmekaitseseadused põhjustada probleeme piletite ostmisel.

Rahvusvahelise uuringufirma More in Common küsitlusandmete analüüs näitab, et jõukamad inimesed oleksid enim mõjutatud, kuna nad lendavad sagedamini. Vaid 15% leibkondadest, kelle aastasissetulek on alla 20 000 euro, lendaksid piisavalt, et maksta kavandatud maksu. Seevastu sissetulekuga üle 100 000 euro aastas leibkondadest teeks seda 63%.

The Guardiani teatel kasvavad lennunduse heitkogused, kuna sektor on kogu Euroopas endiselt tugevalt subsideeritud. Väljaanne nimetab, et lennukikütus on vabastatud aktsiisimaksudest, lennupiletid on tavaliselt käibemaksuvabad ja enamik lennundussektori heitmetest on jäetud välja ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemist.

Aruanne leidis, et kõige toimivam lahendus oleks see, kui säärane maks kehtestataks liiduüleselt. See nõuaks aga liikmesriikide ühehäälset otsust, mida on maksupoliitika osas olnud eriti raske saavutada.

„Need meist, kes lendavad rohkem kui üks või kaks korda aastas, peaksid tunnistama, et nad on väga väike osa maailma elanikkonnast – ja tarbivad kliimalimiiti teiste arvelt,“ ütles Sola Zhang, rahvusvahelise puhta transpordi nõukogu (ingl k International Council on Clean Transportation) lennundusekspert. „Vähem lendamine või transpordiliikide vahetamine on ilmselgelt kõige tõhusam lahendus [lennunduse keskkonna jalajälje vähendamisel],“ lisas ta.