Üldstreik oleks järjekordne väljakutse lennundusgigandile, kes seisab silmitsi kasvava rahalise kahjuga, püüdes parandada ohutusprobleemide järgselt oma mainet. Väljaande BBC andmeil on üldstreik tõsine tagasilöök ka Boeingu uuele juhile Kelly Ortbergile, kes määrati kannapöörde eesmärgil praegusele ametikohale alles möödunud kuul. Uus juht kutsus ka töötajaid üles mitte streikima, hoiatades, et streik seab ohtu ettevõtte taastumise. Kokku võib streigiga liituda üle 30 000 lennuki tootmisega seotud töötajat.

Esimene tööpaus tehti tegelikult juba täna, kui info avalikuks tuli. Üldstreik oleks aga viimase 16 aasta esimene ning peataks eeldatavasti kogu Seattle piirkonna tegevuse, kus toimub suurem osa lennukite tootmisest.

„Palju sõltub sellest, kui kaua streik kestab. Eks lennufirmade juhid, kes on tellinud endale mõne Boeingu lennuki, jälgivad seda tähelepanelikult,“ kommenteeris BBC-le olukorda lennundusuudiste veebisaidi FlightGlobal Aasia tegevtoimetaja Greg Waldron.

Boeingul on USA majanduses oluline roll, andes tööd pea 150 000 inimesele üle kogu riigi ning olles Ameerika üks suurimaid eksportijaid.

Boeingu lennuki skandaalne paneel ja lennuõnnetused

5. jaanuaril kadus lendava Alaska Airlinesi lennuki Boeing 737-9 Maxi küljest suur paneel ja seetõttu pidi lennuki hädamaanduma.

Lennu pardal oli õnneliku õnnetuse ajal 171 reisijat ja kuus meeskonnaliiget, kes lendasid Portlandist Californiasse. Ühel hetkel oli näha, et lennukis hakkas õhurõhk langema, ja sai selgeks, et lennuki vasakult küljelt oli kadunud paneel. Väljast paistis, justkui oleks kadunud uks. Põhimõtteliselt see nii ka oli, sest tegu oli avariiväljapääsu uksega, mida konkreetsel lennukil küll aktiivselt ei kasutatud. Ka lennukikabiini tükk oli lahti tulnud, paljastades isolatsiooni. Ükski lennukis olnu tugevalt viga ei saanud.

Lennuk naasis Portlandi umbes 20 minutit pärast õhkutõusu, olles jõudnud tõusta 4800 meetri kõrgusele. Selle lennuki oli lennufirma saanud alles eelmise aasta oktoobris.

„Kostis väike plahvatus ja lennuk justkui värises,“ ütles reisija Nicholas Hoch. Kohe olevat olnud reisijateruumis tunda õhurõhu vähenemist. „Lennuki seest käis läbi justkui valge pilv, see surus mu pead tahapoole ja mu müts kukkus maha. See oli pehmelt öeldes jahmatav.“

2018. ja 2019. aastal kukkusid alla ka kaks 737 MAX mudelit, mille järel peatati ajutiselt nende tootmine. Kokku hukkus õnnetustes 346 inimest. Teadlaste sõnul oli lennuki kukkumise peamiseks põhjuseks MCAS-i varisemisvastase süsteemi rike.