TASUB TEADA | Kümme soovitust puhkusereisile minejale, et ta väldiks välismaal kaasmaalaste äpardusi

Väljas valitseb veel suvekuumus, aga karge sügis ja pime talv ei ole kaugel ning see võib kergesti viia mõtted puhkusereisi planeerimise peale. Ent kas teadsid, et iga päev vajab reisil hätta sattumise tõttu konsulaarabi keskmiselt kolm eestlast? Selleks, et sekeldusi ja äpardusi reisil vältida, soovitab välisministeerium enne reisiplaanide tegemist kõrva taha panna kümme olulist nõuannet.

1. Reisi Targalt reisiinfo

Esimene praktiline samm on tutvuda välisministeeriumi portaalis Reisi Targalt konkreetse riigi teabega juba siis, kui tekib mõte sinna riiki reisida. Kui sisestad lehel soovitud reisisihtkoha, saad kohe teada, kas riigis esineb mõni oht, millest tingimata teadma pead.

Praegu on välisministeerium andnud välja reisihoiatuse näiteks Venemaa, Valgevene, Ukraina, Iraani ja Iraagi kohta. Nendesse riikidesse reisimist soovitab välisministeerium täielikult vältida. Kuna julgeolekuolukord Lähis-Idas on pingeline ning ebastabiilne, soovitame täielikult vältida reisimist Liibanoni. Ilma tungiva vajaduseta soovitame ka vältida reisimist Iisraeli, Jordaanias vältida rahvakogunemisi. Olukord on pinev näiteks ka Bangladeshis, kuhu soovitame samuti mitte reisida ebastabiilse julgeolekuolukorra ja tsiviilrahutuste tõttu. Lõuna-Ameerikas tasub vältida reisimist Venetsueelasse.

Mõned reisihoiatused on lühiajalised, nt metsatulekahju või vulkaanipurskeohu kestel, mõned on tulenevalt riigi poliitilisest olukorrast pikemaajalised. Selleks, et reisihoiatused jõuaksid jooksvalt infovoogu, soovitab ministeerium jälgida Facebookis välisministeeriumi veebikonsulit.

2. Kehtivad reisidokumendid

Reisi Targalt portaalist leiab info ka selle kohta, milliseid dokumente on vaja.

Schengeni viisaruum on teinud reisimise lihtsaks ja mugavaks, mistõttu võib minna meelest, et tegelikult on isegi Soome või Lätti sõites alati vaja kaasa võtta reisidokument. Seejuures on kehtivat ID-kaarti või passi vaja ka lastel, isegi beebidel. Seega tasub uue ilmakodaniku sünni järel kohe mõelda, kas lähiajal on plaanis mõni reis ja kui on, siis võtta isikut tõendava dokumendi vormistamine kohe plaanidesse.

Ühtlasi tuletame meelde, et mitmesse eestlaste seas väga populaarsesse reisisihtkohta minekuks ei piisa ID-kaardist. Näiteks Ühendkuningriiki, Türki ja Egiptusesse sisenemiseks on vaja kehtivat passi.

3. Mõnikord on vaja viisat

Omajagu on neidki riike, kuhu sisenemiseks on vaja vormistada viisa, e-viisa või reisiluba. Kusjuures seda võib vaja minna ka siis, kui konkreetses riigis toimub vaid lennult ümberistumine. Kõik need detailid tuleb reisi broneerides järele uurida, et vältida sekeldusi ja reisi võimalikku ärajäämist.

Näiteks on ette tulnud juhtumeid, kus reisijaid ei lubata juba Tallinnas lennuki peale, sest neil puudub transiitriigi viisa.

4. Reisikindlustus on hädavajalik

Juhindu alati põhimõttest, kes jaksab reisida, jaksab osta ka reisikindlustuse. Reisil haigeks jäädes või õnnetusse sattudes võivad ravikulud ulatuda kümnetesse, kui mitte sadadesse tuhandetesse eurodesse. Igaüks meist tahab mõelda, et „minuga selline asi ei juhtu“, ent igal aastal jõuab ka meediasse mitmeid juhtumeid eestlastest, kes reisikindlustuse puudumise tõttu on välismaal viga saades suures rahalises hädas.

Tungiv soovitus on alati sõlmida reisikindlustus, mis katab võimalike ravi-, haigla- ja esmaabikulude kõrval vajaduse korral ka haigestunu tasuta kodumaale toimetamise ning hõlmaks teisi ootamatusi, nagu näiteks tühistatud või hilinenud lennud, marsruudimuutused või pagasi kaotsimineku.

Reisides Euroopa Liidu liikmesriikides tuleks endale taotleda Euroopa ravikindlustuskaart ja see kindlasti reisile kaasa võtta! Ent reisikindlustust see siiski ei asenda.

5. Võta kaasa reisidokumendi koopia

Kui reisil olles reisidokumendi kaotad või see varastatakse, tuleb kasuks, kui sul on dokumendi koopia. Mõni lennufirma lubab lennuki pardale ka dokumendikoopia alusel ja siis ei pea koju naasmiseks nägema vaeva vajaliku asendusdokumendi taotlemisega.

Kui dokumendikoopiat ei ole või ei luba lennufirma dokumendikoopiaga reisida, tuleb pöörduda Eesti välisesinduse või aukonsuli poole, kes väljastab Eestisse tagasi sõitmiseks tagasipöördumistunnistuse või -loa. Kui dokument läheb kaduma riigis, kus Eestil ei ole välisesindust ega aukonsulit, saab tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi taotleda mõnest Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusest või kasutada kaugtuvastamise teenust.

Tagasipöördumistunnistuse väljastamiseks on vaja esitada 2 dokumendifotot (4×5 cm), need võiksid reisil igaks juhuks kaasas olla.

Kui reisidokument on kaotsi läinud kuriteo tulemusena, soovitame juhtumi registreerida kohalikus politseis ning küsida vastavasisuline tõend politseisse pöördumise kohta. Politseitõend on oluline kindlustuse jaoks, kui esitate hiljem kindlustusele taotluse kahjude hüvitamiseks.

Välisministeerium pöörab erilist tähelepanu sellele, et tagasipöördumistunnistuse või -loaga saab reisida üksnes tagasi Eestisse ja pooleliolevat reisi sellega jätkata ei saa. Täpsemad juhised dokumendikaotuse korral tegutsemiseks leiab Reisi Targalt portaalist.

6. Lapsed ja autod

Väga oluline on pidada meeles, et ka lastel – ükskõik kui väikestel – peab olema reisile minnes kehtiv isikut tõendav dokument, olenevalt sihtriigist kas ID-kaart või pass. Sünnitunnistus ei ole reisidokument! Lastega välisriiki reisimisel võidakse nõuda lisadokumente, aga milliseid täpselt, sõltub sellest riigist, mida on plaanis külastada.

Lapsega reisival täiskasvanul, kes ei ole lapse vanem ega seaduslik hooldaja (näiteks vanavanem, täisealine õde või vend, peretuttav), peab reisil kaasas olema lapse vanemate ühine nõusolek. Sama kehtib juhul, kui lapsega reisib ainult üks lapsevanem või laps reisib täiesti üksi. See, kas piisab vanemate lihtkirjalikust nõusolekust või tuleb dokument vormistada notari juures, sõltub külastatava riigi ja ka reisimarsruudil läbitavate riikide nõuetest.

Lisaks on soovitatav võtta kaasa rahvastikuregistri ingliskeelne paberväljavõte, millelt on näha mõlema hooldusõigusega lapsevanema andmed ja nende sugulussuhe lapsega.

Reisides autoga kontrolli, et juhiluba oleks kehtiv ja autodokumendid korras ning tee endale eelnevalt selgeks, millised on kohalikud nõuded ja reeglid. Vii end eelnevalt kurssi oma marsruudil olevate maksuliste teelõikudega. Kontrolli, et Eesti juhiluba kehtiks reisi sihtkohas.

7. Registreeri reis

Enne reisile minekut soovitab välisministeerium oma reisi registreerida Reisi Targalt lehel. Reisi registreerimine on vabatahtlik, lihtne ja tasuta. Kui piirkonnas on tekkinud kriisiolukord või reisi registreerinud isikuga on juhtunud midagi, mille tulemusel on vajalik võtta ühendust isiku lähedastega ja korraldada konsulaarabi, on eelnevast registreerimisest suur abi.

2023. aastal oli kõige enam registreerimisest kasu pärast Hamasi korraldatud terrorirünnakut Iisraelis, kui välisministeerium aitas riigist lahkuda kodanikel, kes seal parasjagu viibisid. Reisi registreerinud kodanikke teavitasime näiteks Jaapanis toimunud maavärinast, Ecuadoris eriolukorra ja kogu riiki hõlmava liikumiskeelu kehtestamisest ja Liibanonis julgeolekuolukorra eskaleerumisest.

Andmeid säilitatakse turvalises andmebaasis ja need on kaitstud isikuandmete kaitse seadusega. Neid kasutatakse ainult konsulaarabi pakkumise eesmärgil.

8. Hoia oma varal silm peal

Nagu koduski, hoia ka reisil olles oma varal silm peal. Turistid või välismaa numbrimärkidega sõidukid on kurjategijatele kerge sihtmärk, mistõttu ära jäta oma väärtuslikke asju hetkekski (rendi)autosse! Veendu ka, et sa ei saaks petta valuutavahetuse, taksoarvete ega krediitkaardi väärkasutuse läbi.

9. Ole valmis kriisiolukorraks

Reisisihtkohas võib ootamatult tekkida kriisiolukord. Seetõttu võta välisriiki reisides alati kaasa sularaha, uuri välja kohalik hädaabinumber ning järgi asukohariigi ametivõimude soovitusi ja korraldusi. Teavita lähedasi oma reisiplaanidest ning jäta neile enda kontaktid, reisikindlustuspoliisi ja reisidokumendi koopia.

10. Tea, kust saab abi

Salvesta mobiili ja kirjuta üles lähima Eesti esinduse kontaktandmed ning välisministeeriumi ööpäevaringne telefon [phone]. Vajaduse korral pöördu lähima Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi esinduse poole.

Konsulaarabi käigus anname abivajajale infot edasiseks tegutsemiseks, nõustame suhtlemisel kohalike ametiasutustega, abistame kontaktide otsimisega, vahendame suhtlust lähedastega Eestis ning vajaduse korral aitame organiseerida isiku tagasipöördumise Eestisse.

Konsul ei saa tasuda isiku eest kulusid, mis on vajalikud ravi saamiseks, õigusabiks, reisipiletite ostmiseks ja majutuseks, aga saab isiku eest võtta ühendust abivajaja lähedastega ning nõustada neid rahaülekannete tegemisel.

Välismaal olles on võimalik helistada Eesti häirekeskusesse numbril [phone]. Pikale hädaabinumbrile helistades on võimalik infot edastada Eesti häirekeskusele ja anda teada, kui Eestisse jäänud lähedane vajab abi või vara on ohus.