Lõuna-Itaalia puhkusepärlid Calabria ja Sitsiilia on sinu unistuste väärilised

Lõuna-Itaalias asuvad Calabria rannik ja Sitsiilia saar meelitavad reisijaid oma unikaalse ilu, rikkaliku ajaloo ja sooja külalislahkusega. Mõlemast piirkonnast leiab sügavaid traditsioone, hoitud ajaloopärandit, metsikut ja imetlusväärset loodust ning suurepäraseid kuurorte.

Pealtpoolt tunduvad need kaks naabrit suhteliselt sarnased, kuid sügavamad kihid paljastavad mitmeid eripärasid, mida on mõjutanud eelkõige ajaloo keerdkäigud. Reisikorraldaja Novatours, kes on staažikaim Itaalia reiside pakkuja Eestis, teeb põhjalikuma ülevaate nende kahe piirkonna sarnasustest ja erinevustest.

Itaalia kõige lõunapoolsem osa ehk „saapaninana“ tuntud Calabria rannikut eraldab Sitsiilia saarest Messina väin. Itaalia on juba pikalt plaaninud liita need kaks naabrit omavahel sillaga, kuid erinevate asjaolude tõttu pole enam kui kolme kilomeetrise silla ehitus veel alanud.

Omamoodi silla ehitasid nende piirkondade vahel selle aasta juulis ekstreemsportlased, kui tõmbasid 200 meetri kõrgusele üle Messina väina 3,6 kilomeetri pikkuse tasakaaluliini, mille ületas ka Eesti tuntuim slackliner Jaan Roose. See oli uue Guinnessi rekordi üritus, millest jäi väga vähe puudu, kuna ca 100 meetrit enne finišit kaotas Roose tasakaalu ja väike libastumine loeti eksimuseks. Rekordit ei sündinud, kuid eestlane kirjutas end eneseületuslikku saavutusega kindlasti piirkonna ajalukku.

Itaalia traditsioone hoidev Calabria ja ajalootuultes karastunud Sitsiilia

Vahemeres asuvate naabrite omavahelised erinevused on kütkestavad ning annavad hoogu mõlema piirkonna põhjalikumaks avastamiseks. Kui Calabria on tuntud oma vanade kommete ja kohalike traditsioonide säilitamise poolest, siis Sitsiilia pakub kultuuride sulamit, kus kohtuvad erinevad ajaloolised mõjud.

Majanduslikult on Sitsiilia ja Calabria ühed Itaalia vaesemad piirkonnad, millele on vajutanud oma pitseri varimajandus. Omavahelises võrdluses edestab Sitsiilia oma jõukuses veidi Calabriat ning see peegeldub ka turismi arengus. Calabria on küll oma turismitaristuga Sitsiiliale järgi jõudmas, kuid saab veel pakkuda rahulikku ja looduslähedast puhkust kohalikus eheduses ja metsikus maastikus.

Calabria piirkonna pikka rannajoont, mis ulatub kokku 800 kilomeetrini, ääristavad nii vaiksed rannad, kui ka mitmed kärarikkad väikelinnad, mis paistavad, nagu need oleks kerkinud üles kõrgetest mäetippudest. See on üks Itaalia vanimaid piirkondi, mille esmaasukad jõudsid siia umbes 3500 aastat eKr. Ajaloohuvilistel on kindlasti põnev näha Calabria paljusid kirikuid, kindlusi ja kloostreid, mis kõik on mälestusmärgid erinevatest perioodidest.

Calabria elanikes peitub sügav kiindumus ja uhkus oma piirkonna traditsioonide ning kultuuri vastu. Kohalikku identiteeti hoitakse tugevana, mis tuleneb piirkonna ajaloolisest eraldatusest ja katsumustest. Siin on inimesed tihti tagasihoidlikud, kuid väga külalislahked, eriti kui reisisellid näitavad huvi kohaliku kultuuri ja eluviisi vastu. Väiksemates külades võib see suhtumine olla eriti südamlik ja isiklik.

Vahemere kõige suurema saare rannajoon ulatub üle 1150 kilomeetri ja sealsed rannad ei jää millegi poolest alla Itaalia mandriosale. Sitsiilia on Itaalia autonoomne piirkond ning administratiivselt kuulub samasse regiooni veel mitu saart ja saarestikku: Lipari, Egadi, Pantelleria, Ustica ja Pelaagia.

Sitsiilia saarel asub Euroopa kõige kõrgem tegevvulkaan Etna (3340 m), mille jalamile korraldab ohutuid ja turvalisi ekskursioone ka Novatours. Ajalooliste arhitektuuriliste mälestiste poolest on Itaalia UNESCO nimistus esimesel kohal ja suur osa neist asubki Sitsiilias. See saar on sild Aafrika ja Euroopa vahel ning on olnud läbi aegade erinevate rahvaste kokkusaamise- ja kokkupuutekohaks.

Sitsiiliale on jätnud oma märgi mitu tsivilisatsiooni - kreeklased, roomlased, bütsantslased, araablased, normannid… Ühed elasid, teised ehitasid, kolmandad hävitasid. Selline rahvaste segunemine jättis oma jälje saare kultuuri, ajaloolistesse mälestistesse ja sitsiillaste ellu üldiselt. Mälestised, mis ehitati kreeklaste valitsemisajal ei jää millegi poolest alla Vana-Kreeka ausammastele.

Sitsiillased on avatumad, kui mandri itaallased, seda eriti populaarsetes kohtades nagu Palermo ja Taormina. Eriti lahket meelt ja külalislahkust näidatakse neile, kes on võtnud vaevaks õppida saare ajalugu ja kombeid ning kellele läheb korda kohalike käekäik. Saare populaarsemates turismipiirkondades osatakse suhelda ka inglise keeles ja jutusoone avanedes võid avastada endas kohalikega sarnase vahetu ja temperamentse suhtlemismaneeri.

Toidukultuur, mis paneb suu vett jooksma

Vanim teadaolev kokaraamat on kirjutatud Vana-Rooma impeeriumis. Seetõttu võivad itaallased õigustatult oma köögi ja veinide üle uhkust tunda. Itaalia köök ei piirdu pelgalt spagettidega – ärgem unustagem ka pitsat, oliiviõli, espressot, cappuccinot ja veini. Itaalias reisides pakub palju põnevust eri regioonide köögikunsti iseärasuste avastamine. Restoranides pakutakse peaaegu alati üksnes Itaalia köögi roogi alates spinatipelmeenidest (tortelloni) kuni täidetud paprikateni.

Itaallaste lõuna- ja õhtusööki kuulub vähemalt kolm või isegi neli rooga. Pärast suupisteid (antipasto) tuuakse lauale kuum eelroog (primo), milleks on pasta, risotto või supp. Seejärel süüakse pearooga (secondo), mis koosneb lihast või kalast ning sinna juurde kuuluvaist juurviljadest või salatist. Kõige lõpuks süüakse puuvilju, juustu või magustoitu ning juuakse espressot.

Geograafilisest ja alaloolistest eripäradest võib kohata Calabrias kui Sitsiilias sarnaseid maitseid aga ka vaid sellele piirkonnale omaseid kulinaarseid elamusi.

Calabria piirkonda ilmestab vürtsikus, lihtsus ja maalähedus. Tänapäevalgi valmistatakse paljud road põlvest-põlve edasiantud retseptide kohaselt. Kala- ja mereanniroogadega võistleb ´nduja vorst – purustatud singist ja teravast väiksest tšillipiprast (peperoncino) valmistatav traditsiooniline roog, mida määritakse leivale või kasutatakse pastaroogade maitsestamiseks. Siin piirkonnas lisatakse peperoncinot ja kohapeal kasvavat maitserohelist pea kõikidesse roogadesse. Calabrias kasvab palju ka bergamotti. See on piisavalt kvaliteetne ja sobib ideaalselt eeterlike õlide tootmiseks.

Toit ja vein käivad Itaalias käsikäes. Calabria ei ole nii tuntud veinipiirkond kui Sitsiilia, kuid sealgi leidub nauditavaid maitseelamusi. Piirkonna veinitootmine keskendub enamasti punastele veinidele, näiteks leidub piirkonnast palju Gaglioppo viinamarjast valmistatud veine. Lisaks veinidele ja likööridele tehakse Calabrias ka mitmesuguseid Lõuna-Itaalias tuntud käsitööjooke, nagu näiteks sidruniliköör (limoncello).

Ühistele traditsioonidele vaatamata on eri provintside söögilaud erinev. Rahvusroogade mitmekesisus on tingitud mitmete kultuuride vaheldumisest saarel, mistõttu kuulub Sitsiilia kööki nii Aafrika kui ka Euroopa toite. Kreeklased tõid siia viinamarjad ja oliivid ning õpetasid sitsiillased veini valmistama. Roomlased võtsid enesega kaasa põldoad, Türgi oad ja pastatooted. Araablaste valitsusajal said populaarseks mandlid, aniis, aprikoosid, apelsinid, spinat, riis ja maitseained. Araablased sütitasid sitsiillastes ka tänini püsinud armastuse maiustuste vastu. Levinuimad magusroad neist on jäätis, martsipan ja mitmesugused sukaadid. Prantslased on Sitsiilia köögile kinkinud aristokraatlikkuse.

Sitsiillaste toidulaual domineerib, sarnaselt Calabiriale, kala. Sitsiilia delikatessideks võib pidada Messina väinast püütavat mõõkkala, samuti märtsi lõpust juuni alguseni püütavat tuunikala. Sitsiillased söövad meeleldi teisigi mereande: austreid, rannakarpe, krevette ja kalmaare. Siracusas on turistidel võimalus maitsta kalmaari- ja kaheksajalapraadi (scoppularicchi), Catanias täidetud skumbriat (stummi-abbuttunati), Messinas aga kuivatatud kala aedviljadega (Stoccafisso alla messinese).

Saarel süüakse palju aedvilju, ent mitte toorelt, vaid praetult, keedetult või hautatult. Kohalikud peavad väga lugu erinevatest ubadest ja hernestest valmistatud roogadest. Sitsiilia köögi iseloomulikud suupisted on oliiviõli ja maitseainetega küpsetatud juurviljad taignas. Tüüpiliste suupistete sekka kuuluvad veel riisipallid (aranchini), sardiini­suupisted (sarde a beccafico), õlis küpsetatud oajahust Palermo suupisted (panelle).

Liharoogadest väärivad mainimist caciocavallo juustu, keedumuna- ja singitäidisega veini- ja tomatikastmes keedetud rulaad falsomagro ning sealihatäidisega kodused vorstid. Need road võib tituleerida gastronoomia kõrgema klassi delikatessiks. Sitsiilia on kuulus ohtralt vürtsitatud kitse- ja tallelihast šašlõki poolest. Tähtsal kohal on ka kitse- ja lambapiimast valmistatud juustud, eriti populaarne on lehma- või pühvlipiimast valmistatud mozzarella.

Sitsiilia oli esimene koht Itaalias, kus vanad kreeklased hakkasid viinamarju kasvatama ja veini valmistama. Selle omavalitsus ja veinitootjad püüavad muuta saare veini niivõrd heaks, et see mitte üksnes ahvatleks kaupmehi, vaid aitaks kaasa turismi edendamisele. Tänapäeval kasvatavad sitsiillased eeskätt 28 viinamarjasorti, kuna just need on siinsete tingimustega kõige paremini kohanenud, pealegi teevad need Sitsiilia veini teiste kõrval ainulaadseks. Saare veinid moodustavad enam kui 17 protsenti kogu Itaalia aastasest veinitoodangust.

Sarnaselt ülejäänud Itaaliaga on Sitsiilias juurdunud põhimõte: parem vähem, aga parem. See tähendab, et parem toota vähem, aga kvaliteetsemat veini. Sama printsiip kehtib ka joomise kohta – parem juua vähem, aga paremat veini. Parema all peetakse silmas mitte odavat lõunasöögi juurde joodavat lauaveini, vaid kallimat kõrgekvaliteedilist veini. Veinile vahelduseks tasub Itaalias maitsta ka Itaalia kohalikku õlut ja kangematest vägijookidest mekkida Itaalia viinamarjaviina grappat.

Ilm ja veetemperatuurid

Lõuna-Itaalias on peaaegu alati päikeseline. Suvel kerkib termomeetrinäit tublisti üle +30 soojakraadi (°C). Kui veetemperatuur suvel mõnusa +26 kuni +28 kraadini jõuab, jahtub see väga aeglaselt – kui külastate Calabriat või Sitsiiliat septembris või oktoobris, saate ikka veel ligi 24 kraadises vees ujumas käia. Siinsed sügised on soojad ja päikeselised. Õhutemperatuur jääb samal ajal 22. kuni 28. kraadi vahele. Talvel langeb temperatuur umbes 8-15. kraadini, mägedes nulli lähedale. Kevadel saabub meeldiv soojus piirkonda uuesti mais, kui õhutemperatuur ületab 20 kraadi ja veetemperatuur jõuab 19. kraadini

Hotellide eripärad

Itaaliasse saabub turiste kogu maailmast. Suurem osa itaallastestki veedab puhkuse kodumaal, mistõttu majutuspaikade valik on siin väga lai – uhketest hotellidest iidsetes paleedes kuni lihtsate väikeste perepansioniteni. Itaalia hotellid on tuntud kallimate hindade poolest Siiski on koha ja hinna suhet arvestades võimalik soodsaid lahendusi leida. Itaalia hotellid jaotuvad viide kategooriasse vastavalt tärnide arvule ehk ühest kuni viie tärnini.

Hotelli kategooria ei sõltu niivõrd ümbrusest, kui pakutavatest mugavustest. Eri linnades on hotellide hindamiskriteeriumid pisut erinevad. Tubade suurus on väga erinev – linna keskel võivad isegi kallid hotellid pakkuda väiksemaid tube kui sama kategooria hotellid äärelinnas.

Kahetärnihotellid (vahel ka kolmetärnihotellid) on enamasti väikesed ühe pere hallatavad majutusasutused. Neis valitseb harilikult puhtus ja sõbralik külalislahke atmosfäär. Puhkajatele pakutakse lihtsaid ja mugavaid tube.

Itaalia hotellides pakutakse, enamiku teiste riikide hotellidega võrreldes, vähem eriteenuseid. Paljudes hotellides puudub sise- või välibassein, samas pakutakse sageli ka kõige tagasihoidlikumas hotellis värsket ja maitsvat toitu. Kuurortpiirkondades on hinna sees harilikult hommikusöök Rootsi laua kujul, õhtusöögi valivad aga puhkajad enamasti mitme menüüvariandi seast.

Calabrias, kus on rohkem valge liivaga randasid ja Sitsiilias, kus ülekaalus kiviklibused rannad, ootavad sind kahe- kuni viietärnihotellid või villad imekaunitel kaljudel. Hotellide lähedusest võib leida nii aktiivseid veespordi võimalusi, kui ka kohti laisaks puhkuseks rannal. Üks võluvamaid meelelahutusi maismaal on jalgsimatk kaljudel. See on suurepärane viis rannikuga tutvumiseks, kaunite vaadete nautimiseks ja taimestiku vaatlemiseks. Kõrgetelt kaljustelt kaldapealsetelt avanevad siin piltilusad vaated – sinine taevas, smaragdne meri, mäed, kaljud ning orgudesse uppuvad oliivipuude ja tsitruste salud. Näib, justkui oleksite sattunud peole, millest võivad osa võtta kõik soovijad. Rannapuhkuse vahelduseks eelistavad reisihuvilised üha rohkem võtta Itaalias erinevaid ekskursioone, mida pakub Novatours. Siinsed rahvuspargid on kordumatult kaunid alad, mis hõlmavad sageli koguni suuremaid linnu.

Itaalia on alati olnud paljude ilus ja kordumatu unistus

Eesti juhtiv reisikorraldaja Novatours pakub sulle ainulaadset võimalust pikendada suve sellel võrratul maal. 2024. aasta septembris ja oktoobris teeb Novatours ainsana Eestist Itaaliasse tšarterreise. Head võimalused ja parimad hinnad Calabria ja Sitsiilia piirkonna külastamiseks on väljumistega vahemikus 04.09-02.10.2024 (ka), mil väljuvad Novatoursi lennud Tallinnast Calabria (Lamezia) ja Sitsiila (Catania) lennujaama. Reiside võimalikud kestused on nädal ja kaks nädalat.

Lisainfot Novatoursi reiside ja teenuste kohta leiad kodulehelt www.novatours.ee, oma reisikonsultandilt või kirjutades e-mailile [e-mail] või helistades telefonile 666 8000.