Vooremaa on teada ja tuntud oma voorte poolest. Voori on rahvasuus kutsutud ka Kalevipoja künnivagudeks ja Jõgevamaad Kalevipoja tegude maaks.

Vooremaa kutsub oma looduse ja looduses liikumise võimalustega. Suurepärase päevase rabamatka saab sisustada Endla looduskaitsealal, kus on võimalik valida kolme erineva pikkusega matkaraja vahel, sh pidada piknikut rabamülgaste vahel, õppida tundma rabataimi ja -linde või püüda kala Endla järvel. Kõik mütoloogia- ja loodushuvilised on oodatud Kassinurme Linnamäel ja Hiies. See on vanade eestlaste hiiepaik, kus on tänaseks taastatud linnuse fragment. Hiies on mitmed matkarajad, mis on jõukohased kõigile, ning kosutava pikniku tarbeks on istumisalused ning grillinurgad.

Palamuselt, Kaiaverest ja Aruküla mäelt Kaareperes leiab mõnusate mänguväljakute ja grillimisplatsidega puhkealad, kus lapsed saavad lustida ja pered ning sõpruskonnad piknikut pidada. Kaarepere mäel on veel lisaks kõigele mõnus discgolf’i park, kus kätt harjutada.

Struve meridiaanikaare punkti tähis Kaareperes Aruküla mäel. Viidad osutavad lähimatele naaberpunktidele.

Kel rohkem huvi iluaianduse vastu, see peaks kindlasti ära käima Luua arboreetumis, kus on suursugune puittaimede kollektsioon ning aed. Ja kui juba Luual olla, siis tasub külastada Luua mõisa ning jalutada suursuguses mõisapargis.

Vooremaal on sirgunud mitmed kirjanikud ja kultuuritegelased, siin asuvad ka nende majamuuseumid. Kõigile tuntud „Kevade“ autori Oskar Lutsu muuseum asub Palamusel, kus jagub tegevust nii suurele kui ka väikesele. Vooremaaga on seotud veel tuntud luuletaja Betti Alver ja muusik Alo Mattiisen – neile pühendatud muuseum asub Jõgeval. Jõgeval asub ka võimas Jõgewa Militaarmuuseum, mis on eriti meeste ja poiste lemmik. Kas teadsid, et Jõgeva on ühtlasi koht, kus on sündinud Eesti külmarekord?

Turistide meelispaigaks on viimasel ajal saanud Kuremaa, kus asuvad suursugune Kuremaa mõis, mini-spa, korrastatud tuuleveski ning suurepärane liivarand sinna juurde kuuluvate veeatraktsioonide ning mängualadega.

Peipsiäärne Mustvee väärib avastamist!

Peipsi piirkond on tuntud külalislahkete vanausuliste poolest. Vanausulised saabusid siia elama 18. saj I veerandil ja on Kasepää külla loonud oma seitsme kilomeetri pikkuse tänavaküla. Tänavakülas asuvad majad tihedalt üksteise kõrval, aedadest võib leida kõrgeid sibulavagusid, kurgi- ja tomatihooneid, mille saadusi elanikud otse tänava ääres müüvad. Kui sõidate suvel mööda küla, tungib ninna meeldiv suitsukala lõhn. Kala saate osta soojalt otse ahjust, kõik on kui tõeline väikeküla idüll.

Ja et kõike seda tänavaküla elu paremini mõista, astuge kindlasti sisse Peipsi järve elu tuppa ning Peipsimaa muuseumisse.

Mustvee linnulennult

Mustvee linna peetakse kirikute pealinnaks, sest tõesti-tõesti, sealt leiab viis erineva usu kirikut, mitu erinevat rahvust ja segunenud kultuurid. Lisaks kirikutele astuge kindlasti sisse kaalumuuseumisse ja vanausuliste muuseumisse. Otse loomulikult leiate Peipsi järve äärest suurepärase liivaranna, imekena rannapromenaadi koos mänguväljakute ja purskkaevuga, kus veeta soe suvepäev. Mustvee on tuntud ka oma kaunite koduaedade poolest, astuge kindlasti sisse Laidi Aeda, perenaine tutvustab lahkesti oma aeda ning jagab nippe suursuguste peenarde rajamiseks. Kõhutäidet tasub Mustvees minna otsima Peipsi Teemajast, kus pakutakse maitsvaid suppe, praade ja suus sulavaid küpsetisi.

Kalevipoja eepost tutvustab lähemalt Kalevipoja Koda, mis asub Kääpal. Sinnasamma, Kääpa jõkke, kaotas Kalevipoeg oma mõõga. Terava silma korral on see jõest näha veel tänagi. Lisaks eepose tundmaõppimisele saab lustida Kalevipoja Seikluspargis ning Mänguhoovis ja õppida tundma loodust koos Vahur Sepaga.

Kõik puutööhuvilised on aga oodatud Avinurme Puiduaita, kus on tohutus koguses müügil erinevaid laastu- ja puidutooteid, saunatarvikuid ning palju muud põnevat. Puiduaidas saab osaleda nt korvipunumise töötoas, küpsetada leivapõrsast või maalida hoopiski kenad kalossid.

Tere tulemast iidsesse Liivimaa pealinna!

Põltsamaal asub aga Kesk-Eesti võimsaim maamärk – Põltsamaa loss, mis oli kunagi Liivimaa kuninga hertsog Magnuse residentsiks. Lossimüüride vahel asuvad praegu Põltsamaa muuseum ja turismiinfo, konvendihoone koos lossitorniga, restoran Oberpahlen, Katre Arula Meistrikoda, Kersti Kangrukoda, püsinäitus „Moodne vein ja toit Põltsamaalt“, Kesk-Eesti Kunstigalerii pART, Meistritemaja Galerii, Põltsamaa Niguliste kirik ning suursugune lossiõu.

Põltsamaa loss

Lisaks lossile väärib külastamist Põltsamaa Roosisaar – saarele on istutatud 2000 roosiistikut, ehitatud lehtla ja muusikapark, rajatud kõnniteed ja paigaldatud purskkaev. Parim aeg külastuseks on juunist septembrini. Roosisaarelt avaneb suurepärane vaade Põltsamaa jõele ja kalapääsule. Ja kui kõht läheb tühjaks, siis asub jalutuskäigu kaugusel linna uusim restoran 60 Degrees Art&Food, mis suudab üllatada kõigi maitsemeeli.

Tänapäeval kutsume Põltsamaad sildade ja parkide, rooside ja veini linnaks. Siin on kokku 19 silda, mis ületavad Põltsamaa jõge, ühendavad kaldaid jõesaartega või kulgevad üle vallikraavi.

Põltsamaa jõgi

Pajusis ootab aga külla üks tore talu, millel nimeks Toretalu. Sinna on rajatud maisilabürint, kuhu võib end tundideks maisi vahele seiklema unustada. Parim aeg külastamiseks on august ja september. Lisaks saab Toretalus tutvuda taluloomadega, seigelda põõsalabürindis ja pidada mõnusat piknikut õuel.

Kamaris ootab sind aga Eesti pikima ringkaabliga veelauapark WPark! Külastajatele on avatud kõrg- ja madalseiklusrada, avalik rand, palliplatsid ja glämpingutelgid. Maitseelamusi ja stiilseid jooke pakub Kohwik W. Aktiivse puhkuse nautlejatel tasub kindlasti ära käia ka Kuningamäe kardikeskuses – siia on oodatud nii kogenud kui ka algajad sõitjad.

Põltsamaa piirkonda jääb mitmeid suursuguseid mõisaid, näiteks neorenessanss-stiilis Puurmani mõis. Oma uhke välisfassaadiga tõmbab tähelepanu Lustivere mõis, ilusat vaadet terviklikult taastatud kompleksile pakub aga Pajusi mõis. Kõigile uisuhuvilistele on tuntud Adavere mõis, mille lähedal asub kivi, mis tähistab Mandri-Eesti keskpunkti.

Jaga
Kommentaarid