Eestlased välismaal: mobiilipaketi vahetamiseks tuleb läbida metsik kadalipp

Eesti inimesed on erinevate igapäevateenuste, näiteks mobiiliside- ja internetiteenuse kvaliteedi ning hinna osas üha nõudlikumad. Siiski tasub meelde tuletada, et rohi ei pruugi mujal alati rohelisem olla. Kui palju närve ja raha võtab sideteenuste kasutamine Prantsusmaal, Hollandis või Lõuna-Koreas, jagavad sealsetes riikides elanud eestlased.

Luise (23) elas 2022. aastal pool aastat ülikooli vahetussemestri ajal Lõuna-Koreas. „Kui Lõuna-Koreasse saabusin, räägiti mulle, et igal pool on WiFi. Peagi selgus, et WiFi töötab aga ainult siis, kui sul on kohalik SIM- või kõnekaart.“ Seega valis Luise vahetussemestri perioodiks kohaliku SIM-kaardiga mobiilipaketi lahenduse, mis sisaldas riigis piiramatut mobiilset andmesidet, kõneminuteid ja sõnumite saatmist, mis maksis kuus umbes 20 eurot. Siduva lepinguga lahendused on Lõuna-Koreas kallimad.

Kui eestlased on harjunud kiire 5G-interneti ning tasuta WiFi-ga, siis välismaal see nii tavaline pole. Luise sõnul selguski kohaliku paketi puhul, et kuigi 4G oli olemas, siis oma SIM-kaardiga telefonis ta tasuta WiFi-le kohalikes kohvikutes või avalikes asutustes millegipärast ligi ei saanud.

Prantsusmaal elava ja õppiva Klara (22) sõnul on ka seal WiFi kättesaadavus tunduvalt kehvem. „Võin oma ühiselamu ja kooli näitel öelda, et suure asutuse internetiga varustamine on keeruline. Internet ei jõua igale korrusele ja tuppa võrdselt ning enamiku ajast on see täiesti puudulik. Selline olukord sunnib kasutama mobiilset andmesidet,“ selgitas Klara.

Kuuldes sõprade kehvasid kogemusi, näiteks kuidas üks kohalik Prantsusmaa operaator teeb kuus korra pakettidele nn restart’i, mille tõttu pole tarbijatel umbes kaks päeva internetti, valis ta lihtsama alternatiivina kõnekaardi teenusepakkujalt Orange, mille kuutasu oli 8,99 eurot. „Ilmselt sattusin juhuslikult väga hea pakkumise peale, sest hiljem olen vaadanud sama operaatori pakkumisi ja hinnad on kõvasti tõusnud,“ sõnas Klara.

Kokkupõrge bürokraatiaga

Lõuna-Korea klienditeenindust telekommunikatsioonivaldkonnas hindab Luise oma kogemuse põhjal positiivselt. „SIM-kaardi soetamine oli üsna kiire ning klienditeenindaja aitas mul kaarti paigaldada ja aktiveerida. Samas kui tekkis probleem WiFi kasutamisega, siis otsustasin sellega tegelemise sinnapaika jätta, sest keelebarjäär oli Koreas üsna suur.“

Ka Klaral läks SIM-kaardi toimima saamine Prantsusmaal sujuvalt, kuid ta kinnitas, et klienditeenindusega on alati raskusi, kui üritada abi saada riigis, mille keelt sa ei räägi. Seega suhtlemiseks kasutas ta oma prantsuse keelt rääkivate sõprade abi.

Küll aga nägi Klara oma sõprade kogemustelt, kuidas nad pidid operaatori juures paketi saamiseks läbi käima metsiku bürokraatia. „Nad käisid esinduses kohapeal, kus neile ei antud tihti vajalikku vastust ehk käigud olid mõttetud või siis oli puudu mõni vajalik dokument, millest nad teadlikud ei olnud. Seejärel tekkisid mingid täiendavad tasud, millest varem ei räägitud,“ märkis Klara. Kui keegi peab numbrit vahetama, siis võib sellest seiklusest vähemalt kuu aega kuulda.

Palju kliente, palju probleeme klienditeenindusega

Kätliin (29) on elanud üle kolme aasta Hollandis, kus tema hinnangul on telekommunikatsiooniteenustega tegelemine kõvasti keerulisem kui Eestis. „Olen kuulnud lugusid, kuidas inimesed kolivad uude korterisse ja seal läheb umbes kuu, enne kui sa saad kellegi, kes tuleb ja ruuteri ära seadistab, et sa saaksid kodus internetis toimetada,“ selgitas Kätliin.

Ta lisas, et klienditeeninduse protsess on üsna konarlik: „Vahel peab mitu korda ja mitmele eri inimesele selgitama hästi lihtsaid asju, mis on tüütu ja ajakulukas. Aga vähemalt pole Hollandis keelebarjääri, sest inglise keelt räägitakse hästi.“

Püütakse õnge kavalate sooduspakkumistega

Nagu Eestis, on ka Hollandis veebiportaale, kus saab võrrelda internetipakettide hindu. Pakettide valik oleneb loomulikult ka sellest, millised teenusepakkujad on elukohas kättesaadavad ning millist internetikiirust tarbija soovib. Kui Kätliin Hollandisse kolis, uuris ta internetipakettide hinnavahesid ja selgus, et internet on võrreldes Eestiga kallim, kui tahta korralikku kiirust, vähemalt 100–200 Mbit/s.

„Siin tehakse kavalalt nii, et näiteks koduste internetipakettide puhul antakse esimese aasta või kindel kuude arv pakett poole hinnaga. Alguses maksimegi umbes 25 eurot kuus ja pärast läks tasu automaatselt 50 euro peale,“ märkis Kätliin ja lisas, et isegi, kui hind allahindluse lõppemisel kahekordistub, siis pole tahtmist kogu protsessiga uuesti alustada ning oodata hulk aega, et uus teenus koju paigaldatakse.