Eesti hotellide ja restoranide liidu (EHRL) juhatuse esimehe Ain Käpa sõnul on turism oluline osa Eesti majandusest ning seetõttu on tähtis teha maksurahu ja säilitada sektorile kehtiv maksumäär. „Turismisektor pole senini taastunud covid-19 ega Venemaa agressiooni mõjudest,“ nentis Käpp. „Seepärast aitaks majutuse käibemaksumäära jäämine 9%-le sektoril uuesti jalad alla saada.“

Majutusteenus on turismi põhilisi komponente ja suurim ekspordiartikkel – sealjuures moodustas turismiteenuste eksport 2023. aastal Eesti koguekspordist 6,3%, kuid veel aastal 2019 oli see näitaja 10%. Käpp lisas, et turism on oluline ka riigi julgeoleku vaatest, tagades tööhõive ja piirkondliku arengu. „Ent veelgi olulisem on see, et iga välisriigi esindaja külastus aitab kaasa meie riigiga positiivse emotsionaalse sideme loomisele, mis on võimalikes keerulistes olukordades poliitiliselt kindlasti abiks,“ ütles Käpp.

EHRL juhib oma pöördumise poliitikute tähelepanu järgmistele asjaoludele:

  • Käibemaksumäära muudatuse taga oli riigipoolne kalkulatsioon, et muudatus toob riigieelarvesse lisaks 12 miljoni eurot. EHRL pole aga selle prognoosiga nõus, sest selle eelduseks olnud sektori taastumist pole toimunud.

  • 2023. aastal laekus majutussektorist käibemaksu 2,6 miljonit eurot. Ka see näitab, et 12 miljoni prognoos on ülimalt optimistlik. Prognoos, et käibemaksutõusu saaks lisada müügihindadesse, on ebatõenäoline – hindu saab tõsta vaid nõudluse kasvul, kuid see ei ole veel taastunud (välisturistide ööbimiste tase 2023 vs 2019 on -23%).

  • Juhime tähelepanu, et käbemaksu tõus raskendab niigi keerulises olukorras sektori konkurentsivõimet ja samas on ohuks varimajanduse suurenemisele. Majutus ja toitlustus on turismiekspordi olulisemad komponendid, juba täna on toitlustuse käibemaksumäär Eestis võrreldes Euroopaga keskmisega väga kõrge, ületades enamuse riikide maksumäära kahekordselt. Majutuse käibemaks on tänase 9% juures Euroopas keskmine, tõstes seda 13% juurde, kuulume väheste kõrgemalt maksustatud riikide hulka.

  • Majutussektor on väga tööjõumahukas sektor, meie panus riigieelarvesse on oluline ennekõike tööjõumaksude tõttu. EHRL-i hinnangul toob käibemaksutõus ettevõtetele paratamatult kaasa koondamised ja riigile tööjõumaksude laekumise vähenemise: prognoosi kohaselt langeb sektoris hõivatud inimeste arv 10%, mis vähendab tööjõumakse ligi viie miljoni ulatuses ja toob riigile lisakulu (töötuhüvitised) ca viie miljonit euro ulatuses.