Miks minna linnast välja kunsti nautima?

Kunstifestivali „Linnast välja“ eesmärk, nagu juba ka nimi vihjab, on kutsuda inimesi linnast välja. Ja mitte ainult, ka kunst, mida tavapäraselt oleme harjunud nautima pigem urbanistlikus keskkonnas, on toodud mugavustsoonist välja: lennuväljale, käigutunnelisse, järve kaldale, maanteele, jõe äärde, metsaserva. Publikule lähemale.

Festivali käigus luuakse inspireeriv trajektoor, mis kulgeb Tartu vallas mööda tuntud ja vähem tuntud teid ning juhib tähelepanu põnevatele, väärtuslikele ja ka unustatud paikadele. Kaheksa kunstipeatust, mis on loodud kahe aasta jooksul pea 44 Eesti ja välismaa kunstniku poolt, avatakse täies mahus juba 6. juulil kell 18 Galerii NO1-s Äksis.

„Kunstiteele annavad oma panuse kunstnikud, kelle käekiri ühtib meie festivali kontseptsiooniga. Nii Eero Ijavoineni taaskasutatavatest materjalidest „Amme jõe loomaaed“ Kärkna ristis kui ka vahetult enne juulikuud valmiv Erik Alalooga installatsioon Vasula puhkealal on oma olemuselt leidlikud, nutikad, kohati rustikaalsed, sobitudes hästi ümbrusega, kuhu loodud on,“ kirjeldas „Linnast välja“ kunstiline juht, maali- ja tegevuskunstnik Hando Tamm Kunstitee loomisprotsessi kaasatud kunstnikke.

Esimesed teosed ilmusid Tartu valda Kunstiteele juba eelmisel aastal. Koostöös Kõrgema Kunstikooliga Pallas sai Tabivere raudteetunnelist „Elutuba“. Kõrveküla käigutunneli kattis looklevate, kohati naljakates poosides kehadega Angeliina Birgit Liivlaid. Seinamaal „Intuitsioon“ valmis Liivlaiu lõputööna.

„Tartu valla väliruumi on kunstifestivali raames olulisel määral rikastatud erinevate taiestega – maalid müratõkkeseinal ja käigutunnelites, Johanna Adojaani ühiskonnakriitiline fotonäitus tormamiskultuurist Raadi vanal lennuväljal Majoraadi pargis. Kunst avalikus väliruumis lisab mitmeid uusi väärtusi keskkonda, annab autoritele võimaluse edastada olulisi sõnumeid ja sunnib inimesi peatuma, kunstist osa saama. Kunsti võiks igal pool rohkem olla. Oleme Tartu vallas väga avatud erinevatele kunstiprojektidele, nii ajutistele kui ka alalistele,“ kirjeldas kunstifestivali olulisust Tartu valla väliruumi rikastamisel Tartu vallaarhitekt Egle Nõmmoja.

Ellujäämiskunstide valguses on elu ja selle ülistamine inspiratsiooniks kõigile, kes on Kunstiteele panuse andnud, ja kunstiteelt ei leia ainult professionaalsete kunstike töid. Jõgeva maanteel asuva Nõmmiku kergliiklustee müratõkkeseinal püüab möödujate pilke näitus „100 meetrit elu“, mis jutustab 15 maali kaudu 16 väga erinevas eas ja väga erineva kunstitaustaga inimese lood elust ja ellujäämiskunstidest. Nii seisab tegevkunstnike, nagu Edgar Tedresaar, Martin Urb, Hando Tamm, Alar Tuul ning Regina-Mareta Soonsein, tööde kõrval ka 11-aastase koolipoisi oma, millel on kujutatud tanki Ukraina lipu värvide taustal. Kontrastsena mõjub Saadjärve loojang, mille maalis 1945. aastal sündinud Olev. Kolme eagrupi, juuniorite, seeniorite ja professionaalide koosloomes valminud näituse sünd oli põnev protsess. „Viimati maalisin 48 aastat tagasi, nüüd maalides tundsin ennast ootamatult hästi ja sain indu juurde mõttele, et võiksin seda edaspidigi teha. Õhk võib sumbuda, kuid kunst, ükskõik mis kujul ja ükskõik mis paigas, liigutab õhku, muudab värskemaks,“ jagas oma muljeid näituse loomisest luuletaja Jaan Malin, kes oma maalil sidus värvid põneva sõnamänguga.

Kunstifestivali süda tuksub aga Äksis. Tartumaa Aasta Külaks 2022 pärjatud Äksi alevik on avalikkusele suunatud kunstiga rõõmustanud inimesi juba mitmeid aastaid. Lisaks Galerii NO1-le on tähelepanu tõmmanud ka Tiina Tambaumi ja Leo Hertmanni visuaalselt efektsed ja sotsiaalselt tundlikud valgusinstallatsioonid. Kultuuripealinna aastal kasvatavad nad möödujate silme all 24 nabakõrgust lillhernepalli, mis igal aastaajal on erimoodi ja isevärvi, ning võib juhtuda, et aasta lõpuks saavad neist hoopiski säbrulised lumepallid.

Siia Saadjärve äärde Äksi on oma pintslitõmbed maha jätnud ka Konrad Mägi, kes 100 aastat tagasi siin nii üksi, aga ka oma pallaslastest üliõpilastega maalilaagreid pidamas käis. Nüüd, 1.–7. juulini, kogunevad erinevate riikide kunstnikud samamoodi Saadjärve äärde kunstilaagrisse, et seal sündivad teosed jääksid rändnäitusena meid rõõmustama ka pärast kultuuripealinna aastat.

„Oodata on kirevat buketti kunstnikest Brasiiliast Pakistanini. Usun, et see kultuuriline mitmekesisus saab ka maalide kaudu inimesteni toodud,“ sõnas festivali kunstiline juht Hando Tamm.

Pea 50-kilomeetrilisel Kunstiteel uidates saavad nii loojad kui ka pealtvaatajad välja murda harjumuspärasest keskkonnast ja kinnistunud mõttemustritest. Kunstitee trajektoor koos täpsete asukoha koordinaatide, fotode ja sisututvustusega on leitav festivali kodulehelt linnastvalja.ee ja jälgitav mobiilirakenduses.

QR-kood Kunstiteele:

Kunstifestival „Linnast välja“ on Tartu valla projekt, mis kuulub Tartu 2024 põhiprogrammi!

Tule linnast välja! Me ootame sind!