Inimeste teadlikkus reisikindlustuse vajalikkusest on aastatega olulisel määral kasvanud. Sellisele trendile on muu hulgas kindlasti mõju avaldanud isiklikud kokkupuuted reisikahju juhtumitega. Ometi leidub reisijaid, kes kindlustuse olulisust välisriikide külastamisel esmavajalikuks ei pea või sõlmivad kindlustuslepingu viimasel minutil, sattudes olukorda, kus reisitõrke kindlustuskaitse kahjujuhtumi toimumise ajaks jõustuda ei jõua.

Kõige enamlevinud kindlustuse kahjuliik on reisitõrge

PZU Kindlustuse statistika põhjal tehakse enim kindlustusnõudeid reisitõrgete tõttu. Tõrgete puhul on kõige sagedasemateks põhjusteks lennu hilinemine, mistõttu ei jõua reisijad jätkulennule. Hilinemiste kõrval esineb tihti ka reisi ärajäämise juhtumeid, kus eeskätt tervislikest põhjustest tingituna ei ole võimalik reisile minna ning reis tuleb täielikult ära jätta.

Meditsiiniabi juhtumitest on reisil haigestumised mõnevõrra sagedasemad kui õnnetusjuhtumid. Pagasikahjudest esineb enim pagasi hilinemist reisi sihtkohta jõudes ning purunemist lennureiside käigus. Pagasi varguse, röövi ja kadumise juhtumeid esineb harvemini.

Mida tasub reisikindlustuse sõlmimisel arvestada?

Iga plaanitava reisi korral tuleks esmalt hinnata oma kindlustusvajadust – näiteks veenduda, et kindlustussummad on piisavad ja valitud kindlustuskaitsed vastavad reisi eesmärgile.

  • Meditsiiniabi kindlustussummade puhul kehtib reegel, et mida kaugemale ja mida pikemaks on reis planeeritud, seda suurem kindlustussumma on mõistlik valida. Tuleks arvestada, et raviteenuste hinnad Euroopas ja teistel mandritel võivad olulisel määral erineda. Näiteks Türgis ja Egiptuses on toidumürgistuse korral antava erakorralise esmaabi maksumus sõltuvalt teostatud uuringutest ja osutatud raviteenustest vahemikus 900–2500 eurot. USA-s võivad välisriigi kodanikule kiireloomulised põhjalikud laboriuuringud maksma minna lausa mitmekümneid tuhandeid. Lisaks, kui tekib vajadus haigestunu kodumaale tagasi toimetada, on suur vahe, kas transport toimub teiselt mandrilt või lähiriigist, sest kulud võivad erineda kümneid kordi.

  • Reisitõrke kindlustussummat valides tasub arvesse võtta juba ostetud või plaanitava reisi tegelikku maksumust ning soovituslik on lisada sellele täiendavalt vähemalt 20–30%. Nii saab kindel olla, et reisi ärajäämisel saab kogu kahju hüvitatud ning reisi katkemise või hilinemise korral saavad ootamatud lisakulud kaetud.

  • Pagasikindlustuse valikul oleks soovituslik hinnata kaasavõetava pagasi eeldatavat väärtust ning lisada soovituslikule kindlustussummale täiendavalt natuke juurde, et kindlustuskaitse laieneks ka reisilt juurde ostetud esemetele.

  • Vastutuskindlustuse puhul võiks kindlustussumma olla minimaalselt 10 000 eurot, sest tahtmatuid õnnetusi võib juhtuda kõigil ning kahjunõuded võivad olla arvestatavad. Näiteks rendipinna põrandale kukkunud päevitusõli võib kaasa tuua pea paarituhande euro suuruse kahjunõude ööbimiskoha omanikult. Tervisekahju tekitamine võib kaasa tuua aga oluliselt suuremad kulud.