Ettevõtja: välisturistid on Eestile hädavajalikud, kuid me peame neid siia ka päriselt tahtma

Välisturistide mõju Eesti arengule on laiem kui vaid majutusasutustes ööbitud ööd ja söödud eined. Tihtilugu kipume seda unustama, leiab Pärnu turismiettevõtjate ühendorganisatsiooni Destination Pärnu asutajaliige Tom Aloha.

Eesti turismisektor on jätkuvalt keerulises olukorras. Tugeva põntsu on andnud nii koroona, elukallidus kui Ukraina sõda. Viimase tõttu oleme välisturistide jaoks nn ohupiirkonnas. Maailma turismiorganisatsiooni 2023. aasta statistika peegeldab valusat tõde – kõige nõrgemad tulemused Euroopa välisturismis on Venemaale ja Ukrainale kõige lähemal asuvates riikides ehk Eestis, Lätis, Leedus, Slovakkias ja Soomes. Samas ka see ei ole kõige suurem tänane murekoht. Peamine mure seisneb hoopis selles, kas oskame saabuvate välisturistide üle rõõmu tunda.

Üheskoos Pärnu turismiettevõtjatega julgen arvata, et Eesti turismisektoril on vaja uut hingamist. Siseturismi osakaalu suurenemine on loomulikult tervitatav, kuid valdkonna arenguks on meil vaja hädasti välisturiste. Ja nad peavad olema siia ka päriselt oodatud. Välisturistide mõju Eesti arengule on laiem kui vaid majutusasutustes ööbitud ööd ja söödud eined. Tihtilugu kipume seda unustama.

Välisturistid annavad hoogu kohaliku taristu arengule

Välisturistide mõju mõõdetakse peamiselt majutusasutustes veedetud ööde järgi, kuid turismi tegelik mõju kohalikule elule on märksa laiem. Turistid toovad tulu kogu teenindus- ja jaemüügisektorile. Näiteks taksojuhtidele, toitlustus-, meelelahutus- ja kultuuriettevõtetele, kaubandusele, ilusalongidele jt – neil kõigil on turismist ainult võita. Seni oleme harjunud turismiettevõtetest rääkides mõtlema vaid hotellile või restoranile, kuid spekter on märksa laiem. Turismiettevõte on ka näiteks ringrada, suusalaenutus, matkakorraldaja või boolingusaal. Samuti on üha rohkem tehnoloogiasektori ettevõtteid, kes tegutsevad turismivaldkonnas. Nende panus turismistatistikas aga täna ei kajastu, mistõttu on paberil mõju hulga väiksem kui tegelikkuses. Ja kui sa ei ole valdkonnaga tihedalt seotud, siis on ääretult keeruline turismi tegelikku positiivset panust mõista, sest meelde võivad jääda ainult pidutsevad välismaalased.

Enamasti unustatakse ka ära, et välisturistidelt toodava tulu toel arendatakse kohalikku taristut, millest võidavad peamiselt kohalikud elanikud. Ühelt poolt tähendab see linnade ja asulate panust elukeskkonna arendamisse ehk parendatakse teedeühendusi, promenaade, mänguväljakuid, korrastatakse parke ja muud avalikus linnaruumis vajalikku. Teiselt poolt aga luuakse turistidele mõeldes uusi asutusi, teenuseid või elamusi, mida kohalikud ilma väliskülaliste panuseta nautida ei saaks. Näiteks Pärnus suure tõenäosusega ei toimuks iga-aastast Pärnu Muusikafestivali, kui seda ei väisaks väliskülalised.

Välisturistid loovad ja hoiavad töökohti

Nii mõneski piirkonnas on turismisektor väga oluline tööandja. Välisturistide kokkukuivamisega on otseselt ohus kohalik tööealine elanikkond, sest siseturistide arvelt kõiki töötajaid aasta läbi palgal hoida ei jõuta. Samuti on turismisektor katalüsaator paljudele noortele, kes teevad kooli kõrvalt oma esimesi tööampse. Turism toob leiva lauale paljudele inimestele. Aga ka seda kipume tihti unustama.

Toon näite Lapimaalt, kus tegutsen samuti turismiettevõtjana. Lapimaa on koht, kuhu saab mugavalt vaid lennates. Küll aga on sealsed turismijuhid mõistnud, et ainus viis, kuidas piirkonna elujärge parendada, on välisturistid lennukiga kohale lennutada. Seda mõistavad hästi ka kohalikud elanikud, kes on taibanud üheselt, et iga välismaa keelt kõnelev inimene toob piirkonda raha ja temasse tuleb sõbralikult suhtuda. Neil on mõistmine, et turistid parandavad nende elujärge. Seetõttu on nad oma piirkonna parimad saadikud ja panustavad kogukonnana innukalt turismi elavdamisse. Sarnast mõttelaadi – turist on hea ja meil on teda siia vaja – oleks tarvis ka Eestis.

Turismisektor on vähem saastav kui töötlev tööstus

Avalikkuses rõhutatakse, kuidas Eestis tuleb kasvatada töötleva tööstuse mahtu, sest see toob õnne õuele. Tõsi, töötlev tööstus on suurim tulutooja, kuid enamasti kaasneb sellega suurem keskkonnamõju. Keskkonnasaaste, lageraie, kaevandamine või muu tööstuseks vajalik kahjustab otseselt meid ümbritsevat looduskeskkonda.

Turismimajanduse arendamine reeglina suurt kahju elukeskkonnale ei too. Tänapäeva turismiteenuste väljatöötamisel mõeldakse pingsalt ümbritsevale keskkonnale ja ületurismi ennetamisele ning pingutatakse selle nimel, et kohalikel elanikel oleks koos turistidega mõnus olla. Näiteks just seetõttu ehitatakse teemaparke või suuri festivalilinnakuid linnakeskmest veidi eemale. On arusaadav, et kohalikud on häiritud, kui festivalilinnak ilma selleks mõeldud taristuta pannakse püsti keset linna, kuid need on halvad juhtimisotsused, mitte turismi paratamatus.

Riigi ja elanikena me ei tohiks suhtuda turismi käekäiku ja arengusse leigelt või kohati isegi vastumeelselt. Peame mõistma, et välisturisti on meil väga vaja ning nende siia meelitamise nimel tuleb hakata üheskoos pingutama. Ainult siseturismi najal me kaugele ei sõida, see on selge.