„Reisidega seonduv pettuseoht algab juba enne puhkuse algust – oluline on veenduda, et reisi-, autorendi-, kindlustus- ja majutuspakkuja ka päriselt eksisteerib. Kui ettevõte on ostja jaoks tundmatu, siis on vajalik taustakontroll – üks lihtsamaid viise selleks on guugeldamine ning võimaliku negatiivse info otsimine,“ ütles Kiik.

Ta nentis, et kui reisile suunduv inimene on vilunum taustakontrollija, siis Eesti ettevõtete puhul on lihtne vaadata ka näiteks paketireisi pakkuja majandustulemusi – kui firma on suures miinuses või majandusaasta aruanded on esitamata, siis soovitab Kiik olla ettevaatlik. Ta möönab, et välismaa ettevõtete kohta info leidmine on juba keerukam ettevõtmine.

Kiik selgitas, et tegelikult sõltub kõik reisi ostja riskitaluvusest – võib juhtuda, et tundmatuna kõlava reisipakkuja hind on kolm korda soodsam kui mõne tuntud müüja hind ning tegelikult pakutakse kvaliteetset teenust. Sama kehtib ka endale ise majutust otsivate inimestega, kes kasutavad näiteks erinevaid populaarseid portaale nagu Booking ja Airbnb.

Ta möönis, et võib juhtuda ka seda, et ka sellistesse portaalidesse on päris kuulutuste vahele n-ö ära eksinud mõni võltskuulutus. „Kuulutus võib tunduda sama tõsiseltvõetav kui päris majutusepakkuja oma, kuid häirekellad peaks helisema lööma näiteks olukord, mil maksja suunatakse edasi mõnele teisele platvormile teenuse eest tasuma,“ sõnas Kiik.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialist märkis, et puhkuseperiooditi esineb rohkesti pettusi ka Facebookis, kus inimene näeb ingliskeelset reklaampostitust, näiteks märksõnadega: cheap, all-inclusive, travel option. Seejärel klikitakse postitusel, saadakse meilile pakkumine, tehakse makse ära ning kokkuvõttes selgub, et kõnealust pakkujat ei eksisteerigi.

„Kui juba reisisihtkohta pärale jõutakse, on esimene võimalik petta-saamise etapp läbitud ja saabub järgmine, ennekõike seonduvalt pangakaardi kasutamisega. Ei ole soovitatav kaarti enda silmade alt ära lasta, näiteks anda see müüja kätte kes läheb sellega tagaruumi. On oht, et sellisel moel võidakse kaardilt andmed kopeerida. Lisaks on tasudes oluline alati summasid vaadata – näiteks, et ei tehtaks 10-eurose asemel 100-eurost tehingut. Selleks on kasulik küsida ka kaardimaksetšekke, kui pärast peaks vaidlusmomente tekkima,“ ütles ta.

Reisil autot rentivatele inimestele soovitab Kiik kas fotode või videoga jäädvustada auto 360 kraadi ulatuses enne sõidu alustamist. „Enamasti ei püüa autorendifirmad tahtlikult kliente petta, vaid võivad tekkida olukorrad, kus eelnevalt eksisteerinud kahjustusi pole korrektselt fikseeritud. Selle tõttu võib ka tekkida arusaamatusi ja vaidlusi,“ selgitas Kiik.

Ta nentis, et reisilt koju tulles on oluline üle vaadata ka kontoväljavõtted, veendumaks, et pole lisandunud ootamatuid või teadmata kulusid. Taolise probleemi tekkimisel tasub ühendust võtta pangaga ning vaadata, millised vaidlustamisvõimalused olemas on.