Tallinna lennujaama lennuvälja käitusjuht Tormi Loide sõnul vähendab see ilmastikust tingitud häiringuid lennuliiklusele: „Meteoroloogiliste andmete analüüside põhjal on viimasel kolmel aastal olnud 84 päeva ehk 107 korda, kus pilvekõrgus on olnud väga madal või rajanähtavus minimaalne. Nendel päevadel on olnud 77 seesugust Tallinna lennujaama saabuma pidanud lendu, millel on tulnud ilmastikutingimuste tõttu ümber suunduda, või on tulnud lend tühistada. Seetõttu on omandatud sertifikaat meile oluline, sest see võimaldab õhusõiduki meeskonnal heitlikes ilmastikuoludes maandumise üle teadlikumalt otsustada,“ sõnas Tormi.

Täiendati ka lennujuhtimistorni süsteeme

Sertifikaadi saamise eeldus on instrumentaalmaandumise süsteem ning vajaliku tugitaristu olemasolu lennuväljal. Nõuetele vastamiseks täiustas Lennuliiklusteenindus ka lennujuhtimistorni süsteeme ning väljumiste ja saabumistega seotud protseduure. „Selleks, et tagada lendajatele maa pealt piisav tugi ohutuks maandumiseks varasemast oluliselt keerulisemates tingimustes, täiendasime nii lennujuhtimissüsteeme kui lennujuhtide pädevust,“ lisas Lennuliiklusteeninduse lennujuhtimise osakonna juht Mihkel Haug.

Seni on lennujaamas olnud lubatud vaid CAT I lennuoperatsioonid (minimaalne 550-meetrine rajanähtavus ja minimaalne pilvede kõrgus 60 meetrit). Nüüdsest saab Tallinna lennujaamal kasutada ka CAT II protseduure (minimaalne 300-meetrine rajanähtavus ja minimaalne pilvede kõrgus 30 meetrit), mis võimaldavad õhusõidukitel maanduda halvemates nähtavuse tingimustes.

Halva nähtavuse protseduuride reeglistiku on loonud rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsioon ICAO, kes on välja töötanud standardiseeritud süsteemi, mis defineerib minimaalsed ilmastikuolud ja varustuse nii lennujaamade kui õhusõidukitele ja nende meeskondadele, mida on vaja turvaliseks ja tõhusaks õhusõidukite opereerimiseks halbade ilmastikutingimuste korral.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena