Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas veebruaris Eesti majutusettevõtteid üle 107 000 välisturisti ja ligi 118 000 siseturisti. „Eelmise aasta veebruariga võrreldes oli välisturiste 4% rohkem, aga siiski veel 11% vähem kui vahetult enne kriisi 2020. aasta veebruaris. Siseturistide arv jäi 1% võrra alla mulluse veebruari kõigi aegade rekordile,“ selgitas Laurmaa.

Turiste saabus veebruaris majutusettevõtetesse enim Soomest (üle 49 000) ning Lätist (üle 17 000 inimese). Aastases võrdluses peatus majutusettevõtetes Soome turiste 2% ja Läti turiste 27% enam. Rohkem turiste saabus veel Leedust, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ning Aasia riikidest. Paljude riikide turistide arv jäi aga mullusest veebruarist väiksemaks. Välisturistidest 78% peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (9%), Tartu (6%) ja Valga (2%) maakonnad. Kokku veetsid nad Eestis üle 211 000 öö.

Siseturistidest 69% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 21% töö. Kõige rohkem siseturiste peatus Harjumaal (33%), järgnesid Pärnumaa (14%), Tartumaa (12%) ja Ida-Virumaa (11%). Kokku veetsid nad majutusettevõtetes ligi 198 000 ööd.

Veebruaris pakkusid külastajatele teenust 903 majutuskohta. Turistide kasutuses oli ligi 21 000 tuba ja 47 000 voodikohta, täidetud oli 40% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 43 eurot, mis oli 2023. aasta veebruari hinnast 1 euro võrra ning kriisieelse 2020. aasta veebruari hinnast 9 euro võrra kallim. Lääne-Virumaal maksis ööpäev keskmiselt 51 eurot, Tartumaal 47 eurot, Harjumaal 45 eurot, Ida-Virumaal 43 eurot ning Pärnu- ja Valgamaal 37 eurot.

Graafik