Zemgale – atraktiivne piirkond ettevõtluse arendamiseks ja investeeringuteks

Erinevad tugiüksused ja -programmid ning Zemgale piirkonna kohalike omavalitsuste toetus on loonud soodsa keskkonna ettevõtluse arenguks. Piirkonna pakutavaid võimalusi hindavad nii praegused ettevõtjad kui ka potentsiaalsed ettevõtluse alustajad ja investorid.

„Meie eesmärk on Zemgales üles kasvatada mõni ükssarvik. Iduettevõtteid meil on. See tähendab, et ka potentsiaal on olemas. Piirkonna pakutavate võimaluste tõttu on sellisel ükssarvikul kõik kasvamisvõimalused olemas,“ ütleb Zemgale ettevõtluskeskuse juhataja Mairita Pauliņa. „Tegemist on konkurentsivõimelise keskkonnaga, millel on tulevikupotentsiaali ja pidevalt arenev taristu,“ lisab keskuse juhataja.

Lisandväärtusega piirkond

Zemgale on Läti keskel asuv lõunapiirkond, mille pindala on 10 742 ruutkilomeetrit ja mis hõlmab Jelgava linna ning viit omavalitsust (Dobele, Jelgava, Bauska, Aizkraukle ja Jēkabpils). Üks piirkonna peamisi eeliseid on selle soodne geograafiline asukoht: pealinna ja selle sadama lähedus, soodsad transpordikoridorid ja ristumiskohad ning pikk piiriala. Need kriteeriumid on olulised ekspordi soodustajad, mis võivad aidata ettevõtetel laieneda ja müüa oma tooteid või teenuseid mitte ainult kohalikul turul, vaid ka välisriikides.

Zemgales on Läti kõige viljakam põllumajandusmaa, mis hõlmab umbes 43% piirkonna territooriumist. Seega on loomulik, et enamik Zemgale ettevõtetest (23%) kuulub just põllumajandussektorisse. Samas on siin olemas ka ehitus-, kaubandus-, transpordi- ja logistikavaldkond, kaevandamine (kruusakarjäärid jne), energeetikatööstus, toiduainetööstus (tootmine) ning turism. Piirkonna metsandussektor on vägagi arenenud. Puidu eeltöötlemine on laialdane, kuid selles sektoris on puidu edasise töötlemise potentsiaali veel.

Statistika kohaselt on piirkonnas praegu 15 799 aktiivset ettevõtet ja Zemgale SKT elaniku kohta on 10 714 eurot. Ka Jelgavas asuv Läti bioteaduste ja tehnoloogiaülikool (LBTU) annab piirkonda oma panuse. „Ettevõtjatel on teadlastega koostöö tegemise potentsiaal, luues seekaudu oma ettevõttele, tootele või teenusele lisandväärtust,“ lisab Pauliņa.

Ettevõtluse rahastamine

Omavalitsused kuulutavad ettevõtluse arendamiseks välja toetusprogramme ja iga omavalitsus tegutseb selles suhtes oma äranägemise järgi. Tuleb mainida, et äriideede konkursse korraldatakse nii alustavatele kui ka noortele ettevõtjatele (kuni kolm aastat). Samuti saavad ettevõtjad kandideerida Altumi programmidesse ja kasutada Läti investeerimis- ja arenguagentuuri (LIAA) pakutavaid võimalusi.

„Ettevõtjatele on saadaval üsna laialdane rahaline toetus. Samuti on piirkonnal juurdepääs kõikidele Euroopa Liidu (EL) riiklikele rahastamisprogrammidele. Täpsemalt on maapiirkondade korrastamiseks võimalik taotleda maapiirkondade tugiteenistuse (LAD) programmide toetusi. Toetuskeskkond on piisavalt mitmekesine ja seda täiendab erinevate asutuste vaheline tõhus koostöö,“ selgitab Pauliņa.

Zemgale planeerimispiirkonnas on olemas ka tagasirände koordinaator. Eelmisel aastal oli omavalitsustel võimalus toetustest taotleda vahendeid tagasipöördujate asutatud või neile tööd pakkuvatele ettevõtetele. Keskuses töötab ka Euroopa digitaalse innovatsiooni Zemgale keskus. „Töötame ettevõtjatega, kes soovivad digiteerimiseks Altumi või LIAA toetust saada,“ lisab keskuse esindaja.

Investorite ligitõmbamine ja tulevikuvisioon

Investorid on piirkonna üldiseks arenguks väga olulised. „Kohalikele ja investoritele suunatud tööstusparkide rajamisel on investorite ligimeelitamine esmatähtis,“ selgitas Pauliņa. Praegu on Zemgales käimas kolm suurt aktiivset projekti: taaste- ja vastupidavusrahastu, mille raames esitas Jelgava linn lennuvälja piirkonna korrastamist käsitleva taotluse; õiglase ülemineku fondi programm, mis on avatud roheliste tööstusparkide rajamisprojektide jaoks; samuti on juba avatud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) tööstusparkide korrastamise programm.

„Zemgale planeerimispiirkond töötab välja kava, mille raames palume uurida territooriume ja küsitleda omavalitsusi eesmärgiga selgitada välja, millises suunas soovivad omavalitsused areneda ja millised territooriumid on vaja korda saada, et edendada konkurentsivõimelist majandust, ettevõtluse arengut ning meelitada ligi uusi investoreid,“ rääkis keskuse esindaja.

Bio- ja põllumajandus on jätkuvalt Zemgale pikaajalise arengustrateegia kõige olulisemad sektorid. Strateegia koostamisel keskendutakse ka sellele, et tulevikus poleks asustatud mitte vaid linnad, vaid ka maapiirkonnad. „Piirkonna plaanid on seotud kogu riikliku kavaga. Ettevõtete konkurentsivõime ja majanduskasv on olulised ning atraktiivse tööstuskeskkonna loomine ja korrastamine aitab seda edendada.“

Paljud piirkonna tulevikuprojektid on riiklikul tasandil juba välja töötatud – näiteks Rail Baltica lõik ning Iecava ja Bauska rongijaam, Aizkraukle ning Jēkabpilsi piirkonda Sēlija militaarpolügooni rajamine, mis pakub ettevõtetele oma kaupade ja teenuste arendamise potentsiaalset asukohta ning võimalust. Zemgale arengut mõjutavad positiivselt ka Laflora tuulepark Kaigu soos ja SIA Latvijas vēja parki tuulepargi projekt Aizkraukle piirkonnas.

Zemgale ettevõtluskeskusel on ettevõtlust toetavate asutuste vahelises koostöös oluline roll. Keskus on piirkonna praeguste ja tulevaste ettevõtjate tugipunkt, pakkudes koordineeritud toetust piirkonna ettevõtluse arendamiseks ning moodustades ühtse nõustamisvõrgustiku. Lisateabega saate tutvuda SIIN.

Artikkel on koostatud EMP toetusprojekti „Ettevõtlus Zemgales“ raames. EMP ja Norra toetused on Islandi, Liechtensteini ja Norra rahaline panus. Projekti kogueelarve on 969 256 eurot, millest EMP kaasfinantseering on 793 867,70 eurot.

Teeme koostööd konkurentsivõimelise Euroopa nimel