Seega tuleks enne reisi vaadata:

1. Kas dokumendid on korras

Sihtriigist tulenevalt vaata, kas saad reisida ID-kaardi või passiga ning veendu, et sinu reisidokument kehtib piisavalt kaua. Eesti kodanikud võivad siseneda ELi ja EMP (Euroopa Majanduspiirkond) kehtiva ID-kaardi või passi alusel ja dokument peab olema kehtiv reisi ajal. Väljaspool Euroopa Liitu reisides on reisidokumendiks pass, mille kehtivuse nõue võib riigiti erineda. Juhul kui reisid mitmesse riiki, kontrolli kindlasti üle reisidokumendi kehtivuse nõuded kõikides sihtkohtades. Eesti välismaalase passi (nn hall pass) omanikud peavad nii EL-is kui ka EList väljaspool reisimiseks kaasas kandma kehtivat passi ja Eesti elamisloakaarti (ID –kaart).

Väljaspool ELi reisides tuleb kindlasti vaadata, kas riiki sisenemisel on vaja viisat. Kui sihtriiki ei ole vaja füüsilist viisakleebist passi, siis kindlasti kontrolli eelnevalt, kas äkki peab endale hankima e-viisa või elektroonilise reisiloa. Paljud riigid üle maailma kasutavad elektroonilist viisasüsteemi ehk e-viisat, eesmärgiga lihtsustada välisriikide kodanikel oma riiki sisenemist.

Ka viisavaba reisimine ei pruugi tähendada seda, et riiki sisenemiseks piisab ainult kehtivast passist. On riike, kes on kehtestanud riiki sisenemise tingimuseks elektroonilise reisiloa olemasolu, see annab riikidele teadmise, et reisija ei ohusta nende õigussüsteemi ega turvalisust. Seega tuleb veenduda, et kõik tingimused riiki sisenemiseks on täidetud, olgu see siis kas füüsiline viisa, e-viisa või elektrooniline reisiluba. Need kõik tuleb vormistada enne reisi.

Soovitatav on teha oma reisidokumendist koopia, kas siis elektrooniliselt või paberil. See aitab teil oma isikut tuvastada, kui olete oma reisidokumendi ära kaotanud ja lihtsustab koju naasmise asjaajamist. Samuti on hea võtta kaasa, kas paberil või elektrooniliselt transpordipiletid ja majutuse broneeringu kinnitus. See vähendab pinget, kui tekivad võimalikud tehnilised probleemid, näiteks ei toimi lennujaama turvaväravad või hotelli vastuvõtus on arvutivõrk maas. Ja tähelepanu - maailmas leidub endiselt veel hotelle, kes aktsepteerivad ainult paberkandjal broneeringu kinnitusi eriti, kui broneering on tehtud läbi reisikorraldaja.

Kindlasti sõlmi reisil viibimise ajaks nõuetekohane reisikindlustus, mis katab võimalikud ravi-, haigla- ja esmaabikulud. Soovitavalt võiks reisikindlustus hõlmata ka teisi ootamatusi, nagu tühistatud/hilinenud lennud, pagasi kaotsiminek jne. Loe kindlustusleping hoolikalt läbi! Alati on lepingutingimustes üldised välistused ehk kahjud või kulud, mida kindlustus ei hüvita, näiteks sõjategevus, terrorism, streik, riigipööre, loodusõnnetus, epideemia, kindlustatud isiku joobeseisund või sellest tingitud kahju jne.

Reisikindlustus hüvitab ainult need kahjud, mis on kindlustuslepingus kokku lepitud. EL-is reisides võta kindlasti kaasa Euroopa ravikindlustuskaart (väljastab Tervisekassa), aga lisaks sõlmi ka reisikindlustus, sest ravikindlustuskaart ei kata kogu vajaminevat arstiabi. Paljudel inimestel on panga krediitkaardi

reisikindlustus. Osadel juhtudel on selliste kaartide korral vaja teha lisatoiminguid, et kindlustus kehtima hakkaks. Samuti muutuvad krediitkaardi reisikindlustuse tingimused pidevalt, seega kindlasti kontrolli tingimused ja kehtivus enne igat reisi üle.

Kui lähed autoga reisile, siis kontrolli üle ka kogu autoga seonduv dokumentatsioon: registreerimistunnistus, juhiluba, kindlustus (roheline kaart) ja vajadusel volitus.

Lapsega koos reisile minnes kontrolli üle lapse reisidokumendi kehtivus. Kui laps reisib ühest või mõlemast vanemast eraldi peab olema kaasas ingliskeelsed lapsevanema(te) volitus(ed) ja lisaks rahvastikuregistri väljavõte (sünnitõend). Dokumendid võta kaasa paberil.

2. Viia ennast kurssi sihtriigi infoga

Tutvu sihtkoha reisiinfoga välisministeeriumi „Reisi Targalt“ veebilehel (https://reisitargalt.vm.ee). Sealt saad infot riiki sisenemise tingimuste kohta, näed võimalikke reisihoiatusi ning lisaks vajalikku infot riigi kohta. Veebilehel on ära toodud ka saatkondade ja (au)konsulaatide kontaktid, need kuluvad ära, kui reisil midagi juhtub ja on vaja abi või nõu küsida.

Vaata varakult, kas sihtriiki sisenemiseks vajad mõne haiguse vastu vaktsiini ja vajadusel pöördu oma perearsti või reisimeditsiinikabineti poole. Näiteks kollapalaviku riskipiirkondade külastamisel Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu vähemalt 10 päeva enne reisi algust. Vaktsineerimise kohta vormistatakse „Rahvusvaheline vaktsineerimise või profülaktika tõend/International Certificate of Vaccination or Prophylaxis“, mis kehtib eluaegselt. Rohkem infot vaktsineerimise kohta leiab terviseameti veebilehelt: https://vaktsineeri.ee/et/reisivaktsineerimine-ja-ennetus.

Ravimitega reisimisel tuleb arvestada, et riiki sisenemisel võivad kehtida teatud piirangud. Kui kaasa võetavate ravimite kogus ületab lubatud kogust võib olla vaja ravimiameti luba, Schengeni tunnistust või retsepti koopiat/arsti teatist. Ravimiameti väljastatavate lubade kohta leiab rohkem infot ravimiameti veebilehelt: https://ravimiamet.ee/ravimite-kaitlemine/ravimid-ule-piiri/ravimitega-reisimine.

Enne reisile minekut veendu, millised on sihtriigis pistikupesad. Isegi väikeste vahemaade läbimisel võivad need juba olla teistsugused ning siis on kindlasti vaja kaasa võtta adapter.

Tutvu sihtriigi valuutakursiga ja rahatähtede visuaalse väljanägemisega. Alati on kasulik võtta kaasa mõistlik sularahavaru, sest võib tekkida näiteks olukord, kus hädavajaliku taksosõidu eest saab maksta ainult sularahas ja saabud sihtriiki hilisel kellaajal, mil valuutavahetused on juba suletud. Peab olema valmis ka selleks, et mõnes sihtkohas aktsepteeritakse ainult MasterCardi pangakaarte või siis hoopis ainult VISA kaarte.

Plaanides autoreisi või auto rentimist sihtriigis, tuleb kindlasti eelnevalt selgeks teha sihtriigi liikluseeskirjade eripärad ja kas sihtriigis on parem- või vasakpoolne liiklus. Lisaks kontrolli, kas vajad auto rentimiseks rahvusvahelist juhiluba. Valmis tuleb olla ka hoopis teistsuguseks liikluskultuuriks, kui oleme seni harjunud.

3. Enneta probleeme!

- Kontrolli enne reisi alustamist, kas sinu mobiiltelefonis on kõned ja rändlusteenus aktiveeritud, et saaksid mobiilseid teenuseid ka välismaal olles kasutada. Uuri, kas ja kuidas saad vajadusel oma telefonilimiiti suurendada.

- Uuri välja sihtriigi hädaabinumber ja salvesta mobiiltelefoni.

- Veendu, et pangakaardil on piisavalt raha, kui peaks tekkima ettenägematuid olukordi, tuleta meelde kõik PIN-koodid. Mõtle, kelle poole saad pöörduda, kui vajad ootamatult raha juurde.

- Salvesta telefoni lähima Eesti välisesinduse või aukonsulaadi kontaktid.

- Kirjuta paberile, jäta meelde või salvesta oma mobiiltelefoni välisministeeriumi hädaabi number: +372 5301 9999

- Jäta lähedastele oma reisikava, kontaktandmed välisriigis, kindlustuspoliisi andmed ja majutuskoha kontaktid.

- Registreeri reis välisministeeriumi veebilehel.