Eestlastes on tärganud huvi söödavate putukate kojutoomise vastu. Kui palju võib neid Aafrikast kaasa võtta?

Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Maksu- ja Tolliameti korraldatud uuringust turismimessil Tourest selgus, et inimesed pole piisavalt kursis, milliseid toidukaupu võib kolmandatest riikidest Eestisse tuua.

Kui eelmisel aastal valmistas teadlikkuse uuringus osalenutele enim üllatust asjaolu, et kolmandatest riikidest ei ole lubatud koju tuua õuna ega apelsini, siis tänavu nendega enam nii palju alt ei mindud. Väikestest edusammudest hoolimata on inimeste teadlikkus endiselt madal. Küsitluses osalenutest teadsid vaid pooled, et väljastpoolt Euroopa Liitu võib pagasisse pista banaani, vähem oldi kindlad ananassis ja kookospähklis. Üks kolmandik vastajatest leidis, et kolmandast riigist ei tohi mitte mingeid puuvilju koju tuua.

PTA piirikontrolli osakonna juhataja Regina Pihlakas tuletab meelde, et ilma taimetervist tõendava dokumendita võib kolmandatest riikidest Euroopa Liitu reisides reisikotti pista erandina ananassi, kookospähklit, banaani, datleid ja duriani. „Üldjuhul võib tuua ka kuivatatud marju, puu- ja köögivilju ning toiduks ettenähtud kuivatatud seemneid ja pähkleid, kuid teatud riikidest pärinevatele marjadele, seentele, puu- ja köögiviljadele, seemnetele, pähklitele, maitseainetele ning teele on kehtestatud kõrgendatud toidukontroll ning isiklikuks otstarbeks võib tuua vaid teatud koguse,“ kommenteerib Pihlakas, lisades, et tänavu üllatas enim inimeste huvi toiduks mõeldud putukate koju toomise vastu.

„Putukaid on enda tarbeks lubatud isiklikus pagasis kaasa tuua kuni 2 kg,“ lausub piirikontrolli osakonna juhataja.

„Enamik küsitluses osalenutest olid teadlikud, et väljastpoolt Euroopa Liitu võib Eestisse tuua nii küpsiseid, šokolaadi kui teed,“ tunneb Pihlakas head meelt. Veidi vähem kui pooled teadsid, et ka mett võib kaasa tuua (kuni 2 kg). „25 protsenti osalenutest märkisid, et nad tooksid näiteks Gruusiast kaasa ka juustu, kuid see ei ole lubatud,“ sõnab Pihlakas. „Vaid 4 protsenti vastanutest tooksid kaasa ka soolapekki, mis on samuti keelatud,“ lisab ta.

Uurisime ka inimeste käitumist riiki sisenemisel, kui neil on kohvris keelatud kaupa (nt liha- ja piimatooteid, puuvilju). Enamik vastanutest loovutaksid keelatud kauba tollile, üks kolmandik vastanutest sööks kohapeal ära.

„Kõige enam jäime rahule messikülastajate teadlikkusega sellest, kuidas võib lemmikloomadega reisida,“ sõnab Pihlakas. Pea kõik küsitluses osalenutest teadsid, et loomal peab olema kaasas kehtiv lemmiklooma sertifikaat või pass. Teadlikkus oli veidi väiksem selle kohta, et loom peab ka olema kiibitud ning marutaudi vastu vaktsineeritud.

Küsimusele, mitu erineva nimetusega ravimipreparaati võib meditsiinilisel eesmärgil reisile kaasa võtta, teadis õiget vastust üks kolmandik vastanutest. Õige vastus on kümme.

Küsimusele, kas reisilt ostetud relvaga võib tulla Eestisse, kui on olemas ostutšekk ja relvapass, vastas 88 protsenti vastanutest „Ei või“, mis on õiges vastus.

Küsimusele, kas reisilt võib kaasa tuua eksootilistest loomadest (näiteks elevant, roomajad, kilpkonnad) valmistatud suveniire, aksessuaare jms, kui esemete müüja väidab, et nende riigis piirangut pole, vastas 97 protsenti „Ei või“, mis on õige vastus.

Reisija pagasis olevatele toodetele kehtestatud keelude ja piirangute kohta ollakse kõige rohkem varmad infot otsima Maksu- ja Tolliameti kodulehelt, mõnevõrra vähem Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt ning reisikorraldajalt.

Turismimessil Tourest korraldatud küsitlusest võttis 8.–10. veebruaril osa 265 messikülastajat.