Eesti õhuruumis toimus mullu mitusada tuhat lendu

Lennuliiklusteeninduse andmetel toimus Eesti õhuruumis möödunud aastal ligi 156 000 lendu, millest ca 70% moodustasid ülelennud. Tallinna puhul tihenes lendamine enim lähiriikide sõlmjaamade vahel, mida inimesed kasutavad palju jätkulendudeks.

Tallinnaga seoses kasvas regulaarlendude arv kõige rohkem Helsinki liinil. Kui tunamullu toimus seal 5907 lendu, siis möödunud aastal oli neid 513 võrra rohkem. Populaarsuse kasvult järgmine liin on Warsawi oma, kus varasemale 2069 lennule lisandus mullu 299 lendu. Riia lennud kasvasid 249 võrra, ületades 3000 piiri.

Kuigi lendude arv Tallinna ja peamiste sõlmjaamade vahel mõnevõrra kasvas, siis üldkokkuvõttes jäi Tallinnasse saabuvate ja siit väljuvate lendude arv tunamullusega samasse suurusjärku. Tagasihoidlikku kasvu võis märgata Eestist ülelendavate lendude puhul, mis moodustab Lennuliiklusteeninduse poolt teenindatavatest lendudest lõviosa.

„Näeme, et inimesed on hakanud taas tihedamalt reisima, mis kajastub lisandunud lendudes sõlmjaamadesse ja mõnevõrra kasvanud ülelendude mahus. Teisalt on mitmel juhul tõusnud ka liinide täituvused ning lendama on pandud suuremaid lennukeid,“ ütles Lennuliiklusteeninduse tegevjuht Ivar Värk. Samas väljendub tema sõnul just Eesti ülelennuliikluses tugevalt viimaste aastate globaalsete sündmuse mõju. „Üldiselt on lennuliikluses lähiaastateks oodata pigem stabiilsust ja mahtude jäämist meie piirkonnas samale tasemele kuni geopoliitilise olukorra parenemiseni,“ lisas Värk. Tervikuna kasvas Eesti õhuruumi lennuliiklus aastaga 4,4%.

Kui jätta võrdlusest välja 2022. aasta kolm esimest kuud, kui sõda Ukrainas polnud veel alanud ja õhuruum oli ida suunal avatud, on kasvutempo 9,4%.Lennuliiklusteeninduse AS on Eesti riigile kuuluv äriettevõte, kes pakub nii mehitamata kui ka mehitatud lendudele ohutut ja digitaalset lennujuhtimisteenust, arendab lennundust ja haldab Eesti õhuruumi.