Lennujuhtimise streikidest kuni äärmuslike ilmastikutingimusteni – eelmisel aastal pidid miljonid reisijad kogu Euroopas seisma silmitsi lendude hilinemistega.

Kus olid aga suurimad probleemid ja millised lennufirmad tulid toime kõige paremini?

Euroopa lennujuhtimisorganisatsiooni Eurocontroli avaldatud uutest andmetest selgub, kuidas lennujaamad ja lennufirmad eelmisel aastal hakkama said.

Kõikidest põhjustest tingitud keskmine lennu hilinemine oli 17,7 minutit, mis oli ligikaudu sama palju kui 2022. aastal, kuid palju rohkem kui 2019. aastal. 71 protsenti lende saabus sihtkohta õigel ajal ja umbes 65% väljus õigel ajal. Nelja lennufirma – Iberia, Widerøe, Vuelingi ja Norwegiani – lendude saabumise täpsus oli üle 80 protsendi. See tähendab, et neil oli kõige rohkem õigel ajal saabunud lende.

Istanbulist väljus enim lende

Kuid vaid Vuelingi ja Norwegiani lennufirmad näitasid 2019. aastaga võrreldes täpsuse paranemist. Lendude saabumist arvesse võttes olid kõige kehvemate näitajatega lennufirmad TAP (vai 61 protsenti saabumisi jõudis õigel ajal), Pegasus (62 protsenti) ja Turkish Airlines (64 protsenti).

Kõige rohkem toimus õigeaegselt väljuvaid lende Oslo, Viini ja Ateena lennujaamas. Kõikidel kahekümnel Eurocontroli poolt uuritavatel lennujaamadel olid õigeaegse väljumise näitajad halvemad kui 2019. aastal.

Istanbuli lennujaamast väljus eelmisel aastal kõige rohkem lende, 22. juunil püstitati ka uus rekord – 1684 lendu ühe päeva jooksul. Teisel kohal oli Amsterdami lennujaam ja kolmandal kohal London Heathrow, kusjuures kõigi kolme puhul on liiklus võrreldes 2022. aastaga suurenenud.

Kuid enamikus lennujaamades toimus siiski veidi vähem lende kui 2019. aastal.

Eurocontroli hinnangul läbis 2023. aastal Euroopa 40 suurimat lennujaama 1,19 miljardit reisijat. See on siiski oluliselt rohkem kui 2022. aastal, kuid palju vähem kui enne koroonapandeemiat.