Ida-Virumaa saab uue tõmbekeskuse

Saabuva suve hakul avatakse Kirde-Eestis Aidu veespordikeskus, kus on muu hulgas nii wakepark kui ka ainulaadsed sõudekanalid.

Veelauasport kogub Eestis üha enam populaarsust ja harrastajaid rõõmustab kindlasti, et veelauaparke juurde rajatakse – on need ju oluliselt soodsam alternatiiv paadi järel veekogude peal sõitmisele. Aidus avatav on Ida-Virumaa esimene veelauapark. Selle kahemastiline süsteem ja 300 meetri pikkune rada sobib sõitma õppimiseks päris algajatele, kuid rajal leiduvad takistused pakuvad siiski piisavalt põnevust ja pinget ka edasijõudnutele. Ehkki veespordikeskus avatakse kevadsuvel, on veelauahuvilistele häid uudiseid praegugi, sest hooajapiletid on juba müügil ja soodushinnaga saab neid soetada kuni 10. jaanuarini.

Lisaks edendab Ida-Virumaa uus tõmbekeskus oluliselt Eesti sõudesporti. Eesti Sõudeliidu peasekretäri Robert Väli sõnul on Aidu sõudekanal suisa aastatuhande projekt. „Lootuses, et saame kevadsuvel kanalisse rajad sisse, tahaks 2024. aasta Eesti meistrivõistlused ilmtingimata Aidus korraldada. Kuni Aidu kanali rajamiseni meie riigis korralikku sõudestaadioni lihtsalt ei olnud,“ sõnas ta. Just see on üks põhjuseid, miks on Aidu veespordikeskuse hoonel omanäoline finišitorn.

Oluline verstapost on läbitud

Aidu veespordikeskuse ettevalmistustööd on täies hoos ja esimene oluline etapp veespordikeskuse valmimisest on läbitud – äsja anti kasutusluba modernsele teenindushoonele ja selle finišitornile. Hoone arhitektuurse idee autor on Indrek Allmann (Arhitektuuribüroo PLUSS) ning ehituslahendused on teinud EstHus OÜ. Teenindushoone on esimene endisele karjäärialale rajatud ühiskondlikult kasutatav hoone ja oluline osa terviklikust Aidu veespordikeskusest, mis aitab suviselt pikad rannapäevad külastajatele mugavamaks muuta.

Hoones on kolm erinevat sauna, kus on mõnus pärast vees veedetud tunde lõõgastuda ja lihaseid soojendada. Lisaks on sinna planeeritud restoran, mis aitab pikkadel rannapäevadel kõhu täis hoida. Et mitte lasta raisku Aidu potentsiaali spordiürituste võõrustajana, kuuluvad hoone juurde ka tribüünid, mis koos kanaliäärtega mahutavad korraga kuni 5000 pealtvaatajat. Lisaks spordile on tuulevaikne kanal, mille äärde keskus on rajatud, ideaalne ka ujuvlava jaoks. Tribüünidega koos teeb see Aidust omapärase atmosfääriga kontserdi- ja teatripaiga, kuhu sobivad ühtviisi nii rokk- kui ka kammermuusika, nii kohapõhised lavastused kui ka maailmaklassika. Siinne keskkond lisab igale muusikastiilile omamoodi müstikaloori.

Avastamist juba talvel!

Kes pole Aidus veel käinud, sel on siiski põhjust sinna uudistama minna juba talvel, sest endisel Aidu karjäärialal on palju pakkuda. Näiteks saab talvises Aidus ettetellimisel karjäärisafarile, seiklusmatkale või isegi ellujäämiskursusele minna. Niisiis jagub närvikõdi ka kõige sitkematele.

Et muutuvas keskkonnas on oluline talletada nii minevikku, arengut kui ka tulemust, on Aidus praegu käimas fotokonkurss, kus võivad osaleda kõik huvilised, kes on kas varasemalt Aidusse sattunud või plaanivad seda sel talvel ja kevadel teha – veel üks põhjus, miks veel enne suve sammud Aidu poole seada tasuks. Konkurss kestab emadepäevani, 12. maini 2024. Osaleda saab kolmes erinevas kategoorias, kusjuures üks inimene võib esitada töid kõikidesse kategooriatesse. Tutvu fotode tingimuste ja väärika auhinnafondiga kodulehel www.aidu.ee.

Endiste kaevanduste uus elu

Aidu teeb eriliseks selle ainulaadne maastik, mis on kujunenud tööstusliku mineviku tõttu. Just tänu maastikule on Aidu suurepärane mängumaa seiklusjanulistele. Nõukogude ajal asus siin põlevkivikaevandus, mis suleti 2012. aastal. Enne, kui seal kaevandused avati, oli Aidus elav kogukond ja mitmeid külasid. Kui kaevandused 1974. aastal rajati, pidid 200 perekonda oma kodud jäädavalt maha jätma. Oma ligi 40 tegutsemisaasta jooksul kaevandati siinselt 25 km² suuruselt alalt 90 miljonit tonni põlevkivi, u 2,4 miljonit tonni aastas.

Tekkinud nõlvadele kasvasid puud ja nii moodustus Aidusse unikaalne inimtekkeline maastik, millesarnast ei leidu Eestis mitte kuskil mujal. Kui tavaliselt tuleb iga uue tõmbekeskuse rajamine looduse ja planeedi ressursside arvelt, siis Aidus on see vastupidi. Looduslik keskkond, mille kaevandused hävitasid ja mis siis unarusse jäeti, saab päästetud ning sellele antakse uus elu. SA Aidu Veespordikeskus juhatuse liikme Hardi Murula sõnul on kohalike jaoks just selles Aidu veespordikeskuse tõeline väärtus.

Tutvu Aidu võimalustega

Jälgi keskuse valmimist Facebookis ja Instagramis.