Eesti kui kolmanda maailma riik. Miks on Lõuna-Aafrikasse reisimiseks endiselt viisat vaja?

Eesti on üks viimaseid riike Euroopas, kel pole Lõuna-Aafrika vabariigiga viisavabadust.

Lõuna-Aafrika vabariiki (LAV) reisida soovivad eestlased peavad selleks viisat taotlema. See käib tänapäeva mõistes üpris tülikalt – pass tuleb kulleriga saata Stockholmi LAV-i saatkonda ning jääda ootama, mil see koos viisaga Eestisse tagasi jõuab. Nii on olnud ka neid, kel on reisile minemata jäänud, kuna viisa pole õigeks ajaks kohale jõudnud.

Elektroonilist viisat taotleda ei ole võimalik ning foorumites kurdetakse, et ka e-kirjadele ei kipu LAV-i saatkond vastama.

Kui vaadata maailmakaarti, siis on Eesti LAV-i viisa osas ühel pulgal paljude kolmanda maailma riikidega. Viisat peavad taotlema mitmete Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika vaesemate riikide kodanikud. Eestlased pole Euroopas siiski ainukesed, nimelt ka Lätil pole LAV-iga viisavabadust. Seda nõutakse muu hulgas ka Sloveenia, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina kodanikelt. Samas ei pea aga näiteks venelased Lõuna-Aafrikasse sõita soovides viisat taotlema.

Viisavabadus on ka välisministeeriumi soov

Välisministeeriumi meedianõunik Bretty Sarapuu sõnab, et Eesti on selle teemaga tegelenud juba üle kümne aasta. „Palusime 2012. aastal, et LAV kaotaks Eesti kodanike viisanõude,“ räägib ta.

Paraku ei ole aastate jooksul viisavabadust saavutada õnnestunud, muu hulgas seetõttu, et Eestil ei ole Lõuna-Aafrikas oma saatkonda. „Siiski on sellest sügisest ametis esimene Eesti suursaadik LAV-is Daniel Erik Schaer, kes resideerub Tallinnas ja külastab LAV-i regulaarselt ning suhtleb kohalike ametivõimudega muu hulgas ka viisaprotsessi lihtsustamise teemal,“ kirjeldab Sarapuu. Ta kinnitab, et välisministeerium püüab viisavabaduse saavutamist igal viisil kiirendada.

Sarapuu sõnul arutatakse viisanõude kaotamist ka Euroopa Liidu tasandil, kuna Eesti pole ainus liikmesriik, kellelt LAV tänaseni viisat nõuab.