Vulkaanipurske mõjud võivad reisiplaane kiiresti muuta. Mida arvestada Islandile reisides?

Aastaid tagasi viis Islandi vulkaani purse ühe hetkega kogu maailma lennuliikluse täielikku segadusse. Ka praegu on väikesaarel uus vulkaan aktiviseerinud, kuid ilmselt üksnes vähesed reisijad võtavad seda oma plaane tehes arvesse. Mida peaks teadma lähiaja reise kavandades ning kuidas valmistuda olukorraks, kus taas ükski lennuk õhku tõusta ei saa?

Islandi vulkaan Eyjafjallajökull paiskas aastal 2010 ootamatult õhku tohutu tuhapilve ning kaheksa päeva jooksul sundis see ära jätma üle 100 000 lennureisi. Paljud reisijad pidid kulutama tohutuid summasid, et koju jõuda suure ringiga või siis näiteks hoopis veetma pikki tunde rendiautode roolis. Kogukahjuks majandusele hinnati ligi 3,5 miljardit eurot.

Möödunud kuul tõusis vulkaaniline aktiivsus Islandil taas oluliselt. Kas praegu reise planeerivad inimesed sellega ka arvestavad ning kas olukorraks on paremini valmistunud ka turismivaldkond?

„Vulkaani purskamist me kuidagi ära hoida ei suuda ja lennukid ei saa endiselt tuhapilvede oludes lennata. Seega püsib jätkuvalt oht, et kümned või sajad tuhanded lennud lihtsalt jäävad ära,“ nentis kindlustusfirma Balcia Eesti tegevjuht Denis Nikolajev. „Küll aga on olukorraks rohkem valmis näiteks kindlustusfirmad ja mis olulisem, paremini saavad valmistuda ka reisijad ise.“

Nikolajev selgitas, et eelmise suure vulkaanipurske ajal sattusid inimesed paanikasse ja seetõttu jäid nad ka rahaliselt suurde kahjumisse. „Oli palju juhtumeid, kus nähti kurja vaeva, et suure ringiga ja kuludega teiselt poolt maailma siiski koju tagasi lennata, sõideti rongide ja rendiautodega, mõni isegi ostis endale auto, sest rendiautosid polnud lihtsalt saadaval. See kõik tõi endaga kaasa suured rahalised kahjud, sest enamasti puudus selleks ka kindlustuskate. Hiljem tuli välja, et oleks need inimesed lihtsalt oma asukohas mõned päevad rohkem rahulikult paigal olnud, siis oleks nad märksa mõistlikumalt lennuga tagasi koju saanud, sest lennujaamad tehti taas lahti,“ lausus Nikolajev.

Praeguse info kohaselt ei ole hetkel Islandile lendudel kehtivaid piiranguid. Siiski tuleb arvestada, et olukord võib iga hetk kiiresti muutuda.

Kuidas reisija saab vulkaanipurskeks valmistuda?

„Esimese asjana tuleks järgida ohuteateid ja siis muidugi üle vaadata oma reisikindlustus. Täpsemalt tuleks vaadata, kas teil on olemas reisitõrke kate, kas see katab vulkaanipurse võimalust ja millised on seal limiidid. Ehk kas see katab ära erakorraliselt koju tulemise kulud. Võttes muidugi arvesse, et kriisis võivad lennupiletid olla mitmeid kordi kallimad,“ märkis Balcia Eesti tegevjuht. Veendumaks, et kate on piisav, on kõige lihtsam võtta ühendust oma reisikindlustuse pakkujaga ja neilt otse seda uurida.

Oluline on aeg, millel reisi broneerisid

Oluline on tähele panna, et kui on ette teada, et vulkaanipurske oht on olemas ja tõenäoline, siis reisikindlustus sellest tulenevaid kahjusid ei pruugi katta. Kuna siis pole tegemist enam ootamatu sündmusega ning inimene on teadlikult reisinud piirkonda, kus selline oht võib esineda. „Seega on siin oluline oma reisi ostmise aeg. Kui olete broneerinud reisi juba ammu, siis on kõik hästi, aga kui ostsite reisi alles siis, kui potentsiaalne oht oli juba teada, siis ei pruugi reisitõrke kindlustus teid abistada. Siinjuures tasub alati jälgida välisministeeriumi ametlikke teadaandeid,“ selgitas Nikolajev. Näiteks on välisministeeriumi lehel ReisiTargalt hetkel info, et vulkaanipurske tõttu on Reykjanesi piirkond suletud. See tähendab, et praegu sinna piletit ostes on reisija teadlik ohust ja peab sellest tulenevate võimalike kahjudega ka arvestama.

Kui aga reisi sihtkoht pole Island? Ka sellisel juhul tuleks arvesse võtta, et vulkaanipurse on hetkel reaalne võimalus ning see võib mõjutada lennureise terves Euroopas ja kaugemalgi. Seega tasub läbi mõelda olukord, kui te peate oma asukohta natuke pikemaks jääma. Mis siis saab? Kas te saate näiteks teha kaugtööd? Kas selleks on vajalikud vahendid olemas?

„Eelmine vulkaanipurse näitas, et väga paljudel juhtudel oleks olnud inimestel targem lihtsalt oma asukohta paariks päevaks ootama jääda. Selleks peab aga ka valmis olema,“ märkis Nikolajev. „Kaugtöö tegemiseks peab kaasas olema sülearvuti, enne peaks olema IT osakonnaga läbi räägitud, et teil on seal peal kõik vajalikud programmid, VPN ühendus, akulaadija jne. Kõige selle eelduseks on muidugi korralik kindlustus, mis kohale jäämise või siis erakorralise tagasi reisimise kulud katab.“

Samamoodi võiksid ohud läbi mõelda ka tööandjad, kui ja millisel määral saavad nad olla oma kolleegidele ja töötajatele eriolukorras abiks. Näiteks valmidus suurendada mobiiltelefoni limiiti, tõsta andmesidepaketi mahtu, kaaluda rahalist toetust või päevarahade maksmist. Lisaks on see hea põhjus üle vaadata oma IT infrastruktuuri valmisolek.