Mehhiko uus megarong. Kas tegemist on ühe suurima keskkonnakatastroofiga?

Uus rong võib tuua Yucatani poolsaarele miljoneid uusi turiste. Arenguga kiirustamine võib aga hävitada varjatud aarded, millele see piirkond rajatud on, kirjutab BBC.

Muistsete maiade jaoks olid Yucatáni poolsaare koopad pühad, sest nad uskusid, et need on väravad allmaailma jumalate juurde.

Mehhiko maa-alused koopad on ühed kõige puhtamad mageveekogude ökosüsteemid Ladina-Ameerikas. Veekogude rikkumatus on aga läinud tugevalt vastuollu hiljutise müra ja ehitustegevusega kasvuga, mis toimub otse nende kohal.

Mehhiko presidendi infrastruktuuri megaprojekti - osaliselt kõrgendatud raudteeühenduse, Tren Maya (Maya rongi) - viimaseid sambaid ja rööpaid pannakse maha just praegu.

Võrgustik ulatub 1500 kilomeetri pikkuse ulatusliku kaarena Chiapase osariigist Belize’i piirini. Projekti toetajad ütlevad, et see toob džunglisse turismi ja arengut.

Tren Maya on enne oma esimest reisi ületanud mitmeid takistusi. See maksis umbes 28,5 miljardit dollarit, ületades eelarvet hinnanguliselt kolm korda.

President Andrés Manuel López Obrador, on iseloomuliku bravuuriga nimetanud seda „maailma suurimaks ehitusprojektiks“. Keskkonnakaitsjad on aga hirmunud.

Ekspertide sõnul on metsade raadamine marsruudil olnud katastroofiline jaaguaride, harilike makaode ja ämblikahvide elupaikade jaoks.

„Kui koobastes vesi reostub, ei saa siin enam elu püsida,“ ütles koopasukelduja Bernadette Carrión.

Mida rohkem me poolsaare keskosa reostame, seda rohkem me reostame ookeani, väitis Carrion. „See kahjustab juba praegu korallrahusid, vetikaid, kogu seda hapnikutootmist.“

Mehhiko hüdroloog Guillermo D. Christy sõnul on staalaktiidid - sajad mineraalsed moodustised, mis ripuvad koobaste kohal nagu sulatatud küünlavaha ja filtreerivad loomulikult vihmavett - juba praegu tänu ehitustöödele ummistunud.

Suurejoonelise plaani kohaselt hakkab umbes 20 000 km raudteed, mida praegu kasutatakse ainult kaubaveoks, taas teenindama reisijaid. Lisaks luuakse rannikult rannikule kulgev kaubaveoliin, mis konkureeriks Panama kanaliga.

President López Obrador nimetab seda „riigi arengu prioriteediks“.