Seikle Riias nagu kohalik: Lätis elavate eestlaste lemmikud
Igal reisisellil paneb silma särama, kui mõni kohalik on valmis jagama oma lemmikkohti ja soovitusi linna avastamiseks. Nii võib ka juba varem külastatud paiga enda jaoks taaskord tõeliseks avastusretkeks muuta.
Kummutamaks müüti, et Läti on käidud-nähtud paik, tegime juttu kolme eestlasega, kes on end Lätis sisse seadnud. Oma salakohti Riias jagavad Madis, Laura ja Margit – eestlased, kelle elu ja töö on neid lõunanaabrite juurde elama viinud.
Elu kui suurlinnas
Nagu ühest suust jääb kõlama, et Riias elades tuntakse end osana suurlinna elust ja melust. Rohkem inimesi, rohkem võimalusi!
„Riia pakub suurlinnas elamise kogemust, mida Elvas ja Tartus elades maitsta ei saanud. Suhteliselt suure linna melu püsib ka viieaastase siinelamise järel uus ja huvitav,“ ütleb Madis.
Laura sõnul on just sillad, ajalooline juugendstiilis arhitektuur ning väga suured ja ilusad pargid need, mis tekitavad suurlinna tunde. Margit kinnitab, et Riia võlus teda kohe, sest tundis end seal kodusemalt kui sünnijärgses Eestis. See tunne pole teda Lätis pea 20 elatud aasta jooksul maha jätnud.
Söö nagu kohalik (või nagu kuningas)
Läti toiduskeene on igati mitmekülgne. Laura sõnul võib Riia restorane külastades tervele maailmale tiiru peale teha. „Minu lemmikud on Vahemeremaade restoran Riviera, Jaapani toite valmistavad Catch ja Nomad ja krevettidega takosid pakkuv Manana. 72 tundi fermenteeritud taignast valmistatud Napoli pitsat tasub mekkida pitsabaaris Street Pizza ning itaaliapäraseid toite võiks süüa väga koduses restoranis Casa Nostra.“
Ka tipptasemel toiduelamused ei jää Riias kogemata. Kuuldavasti avas meisterkokk Valters Zirdzinš hiljuti Riia kesklinnas uue restorani B7 Resto, kus pakutakse maailmatasemel imeliselt maitsvaid roogi. Selles kategoorias tuuakse veel välja veel restoran Barents ja Tails, mis pakub elamust nii maitsemeelele kui üllatab oma visuaalse esteetikaga.
Kergemaks ampsuks võiks sisse põigata Kalve, Mīkla või Muffins & More kohvikutesse. „Viimases neist saab osta maitsvaid tassikooke, mille rikkalikust valikust soovitaksin valida toorjuustu-vaarikamaitselised. Loomulikult kui neid veel müügil on, sest need on terve linna lemmikud,“ kinnitab Laura.
Hinnaturistide võluvad valikud
Osad eestlased eeldavad veidi ennatlikult, et Lätis ootavad ees väga madalad hinnad. Tegelikult need igal sammul siiski vastu ei vaata ja mõni soovitus kulub kindlasti marjaks ära.
„Mulle meeldib hinnaturistidele soovitada väikest ja odavat Hiina bistrood kesklinnas, mille nimi on Haoli. Jätan ütlemata, mitme euro eest seal kosutava taldrikutäie kätte saab, aga luban, et hind üllatab. Toit on ka täitsa mõnus,“ sõnab Madis. Ühe nõuandena lisas ta, et kuigi alates kella neljast alandatakse söögikohas hindu veel 25% võrra, siis tasuks varakult jaole saada.
Riia on ka kebabikohtade suurlinn, kus suure valiku hulgast võib leida tõelisi pärle nagu näiteks Ausmeņa Kebabs ja Stop, ēd. „Esimene on latgalipärane kebabirestoran, mis on ehk midagi sarnast, kui setud otsustaksid hakata kebabi küpsetama. Teises ei kasutata külmutatud lihaga varrast, vaid kõik küpsetatakse valmis kliendi ees suurel pannil, kusjuures tavalise liha asemel võib valida koguni maksa,“ teab Madis öelda.
Seikle ka äärealadel
Kohalike eestlaste sõnul saab selle õige Riia tunde kätte jalutades Daugava jõe kaldal, vanalinnas või siis erinevates linnaosades seigeldes. Näiteks võiks piiluda mainekamasse linnaossa Kipsala, kus avaneb vaade Riia linna siluetile.
Lisaks tavapärastele kenadele kohtadele ja kantidele, mille kohta on infot palju, tasub aga tervikpildi saamiseks põigata ka mikrorajoonidesse, milliseid on Riias pea igas suunas. Omapärane vaatepilt on kohalikuks Hiina müüriks kutsutud üheksakorruseline 396 korteriga maja aadressil Ozolciema 18, mis on 343-meetrine ja on selle tulemusega Baltimaade pikim.
Margit toob välja veel ühe huvitava viisi Riia avastamiseks. „Riia Eesti Kooli õpetaja Aiva viib vanalinnas läbi ekskursiooni ja seal on nii palju huvitavaid lugusid juba Liivimaa ajast.“
Ära pelga Läti kultuuri
Margit kinnitab, et ooper on alati kindla peale minek. Madis jutustab, et vahel satuvad sõbrad Lätti just siis, kui kinodes jookseb mõni uus kohalik film. „Eesti levisse jõuavad Läti filmid harva, nii et ainus võimalus võibki olla kohapeal. Tasub uurida, ega mõni kesklinnas Elizabete tänaval asuvatest kinodest (Splendid Palace, Kino Bize ja Kino Suns) või Stockmanniga samas hoones asuv Forum Cinemas ei näita parasjagu mõnda Läti filmi koos inglise- või venekeelsete subtiitritega.“
Nendele, kel pikem reis plaanis, lüüakse ühe soovitusena letti ka Läti saun. Selleks oleks kõige parem välja peilida mõne Läti saunameistri kontakt ja leppida kokku lätilik mitte väga kuum, aga üsna pikk saunaskäik. Kogemuse kulminatsioon olevat see, kui eklektilist balti müstikat ja taimetarkusi saunaskäiguga kombineeriv saunameister seab külastaja lavale kõhuli, katab pea eri taimedest vihtadega ja ta läbi vihtleb.
Marineeritud kapsad, vaiksed paigad ja sillad
Võrdluses eestlastega tuuakse välja, et vahel tundub nagu lätlased oleksid „jutukamad eestlased“ või „rohkemate traditsioonidega eestlased“. Samas tuuakse välja ka nende pisut suuremat temperamentsust, avatust ja abivalmidust, mis südamesse poeb.
Kuigi kellelgi pole plaani lähiajal Riiast mujale või tagasi Eestisse kolida, siis mõtteharjutusena jagatakse asju, mida linna juures igatsema hakatakse – keskturu kirjud marineeritud kapsad, „klusais centrs“ ehk vaikne kesklinna piirkond ning need sillad. Sama kirju valik nagu Riial kõigile oma külastajatele ning elanikele pakkuda on.