Arvamus | Turismi tulevik. Mis oleks kui lühemad lennureisid keelataks?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turismi valdkonnajuht kirjutab sellest, kuidas kliimasoojenemine võib tulevikus reisimise tingimusi ja harjumusi drastiliselt muuta ning samuti Eesti turismi pikast vaatest .

Möödunud suvised kuumarekordid ja laastavad põlengud Lõuna- ja Lääne-Euroopas viivad mind eelmise 2022. aasta juunikuu õhtusse, mil meie sõbrad Toscanast olid pärast maaostu Eestis ühinenud minu sünnipäevapeoga. Vaieldamatult tahtsid kõik külalised kordamööda õhtu jooksul neilt imestades teada: „Mis põhjustel küll tahavad itaallased siia maja ehitada?!“ …aa, neile meeldib Eesti, siin on sõbrad, siin on mõõdukam kliima, suvel jahedamad ilmad ja nad plaanivadki edaspidi oma suved siin veeta, said nad järjekindlalt vastuseks. See tundus veel aasta tagasi täiesti uskumatu vastus - eelistada meie suhteliselt jahedat suve kõigele sellele, mida paljudele unistuste sihtkohana näiv Toscana pakub - päike, vein, hõrgutised, kaunid vaated küpresside alleedele ja kõige muu toredaga seal.

Globaalsed turismi mõjutavad signaalid ja trendid

Teadlased on aastakümneid rääkinud kliimasoojenemisest, ent alles viimastel aastatel on see järjest selgemalt ka ekstreemsete loodusolude tõttu laiemalt teadvustatud. Lisaks kliimamuutustele mõjutavad globaalset turismi ka signaalid „kliimapõlvkonna“ peale tulekust ja keegi ei oska täna arvata, kui äärmuslikuks võivad nende hoiakud reisimise osas kujuneda, aga ka kui kaugele liiguvad tänased arutelud lennureisimisele seatavatest piirangutest? Mis oleks, kui globaalselt keelataks lühemad lennureisid ja me ei tohiks enam lennukiga Riiga või Helsinkisse sõita? Kui automatiseerituks ja personaalseks muutuvad teenused ja millise rolli saavad uued tehnoloogiad nagu tehisintellekt, mida kasutatakse klienditeeninduse juturobotites ja reisiplaneerimises, või robotid? Kuidas hakkame suhtuma virtuaalreaalsusesse ajas või ruumis rändamiseks? Mis oleks, kui Tallinna vanalinna oleks võimalik külastada virtuaalreaalsuse abil eri ajastutel? Või kui palju hakkame tulevikus kaugtööd ühendama reisimisega? Kas muutume hoopis diginomaadideks, veetes kuid teistes riikides. Mis oleks, kui kõikidest turistidest kolmandik oleks diginomaadid? Kõik need arengud mõjutavad turismi nii, et sektori käekäik ja prognoosid vajavad põhjalikku analüüsi ka Eestis. Pilt, mida olime harjunud Eesti turismis nägema alates 2000. aastate algusest koroonapandeemiani, on tänaseks pöördumatult muutumas nagu ka meie endi ning veelgi enam - tulevikureisijate ootused. Samas on nendes muutustes kindlasti ka palju meeldivat.

Seetõttu oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis käivitanud Eesti turismi pika vaate väljatöötamise protsessi, et luua Eesti turismi arenguks võimalikud tulevikustsenaariumid, mis analüüsivad tänaseid signaale, prognoosivad võimalikke tulevikke ning valivad välja tuleviku tegevusplaani ulatudes aastani 2035.

Turism on teenusepõhine tööjõumahukas sektor, mille sisuks on inimeste liikumine ja mis on väga tugevalt seotud teiste ettevõtlusvaldkondadega. Hiljutised järjestikused kriisid (Covid-19 pandeemia, julgeoleku- ja energiakriis) on rõhutanud vajadust mõista turismisektori olulisust terviklikuna. Turismi kui horisontaalse valdkonna arendamine eeldab laiemat sektorite ülest vaadet ja teiste eluvaldkondade kaasatust (näiteks transport, haridus, keskkond, ruumiline planeerimine, tehnoloogia). Vajame tulevikku vaatavat ja teadmuspõhist suunanäitajat, mis oleks abiks olulisuste poliitika-, finants- ja äriotsuste tegemisel, et saavutada kestlik, kriisidele vastupidav ja digitaalseid lahendusi kasutav turismitööstus.

Eesti turismi käekäik

Kui vaadata Eesti turismisektori arenguid aastani 2019, mis oli viimane koroonakriisile eelnenud aasta, majutuse, toitlustuse, reisikorralduse ettevõtetele, oli näha iga-aastast kasvu nii külastajate numbrites kui käibes. Kui aga võrrelda 2022. aastat 2019. aastaga, siis sektor on alles taastumas kriisidest. Lähipiirkonna julgeolekuolukord mõjutab taastumist veel mõnda aega. Turismiteenuste eksport, kui üks olulisemaid mõõdikuid, moodustas 2022. aastal kogu Eesti teenuste ekspordist 15% (1,6 mld €), mis on oluliselt madalam võrreldes pandeemiaeelse tasemega (2019. aastal oli turismi osakaal koguekspordis 29%) ja seda välisturistide ööbimiste aeglasema taastumise tõttu (2022. aastal 33% vähem kui 2019. aastal). Välisturistid (sh ühepäevastel reisidel) kulutasid Eestis 2022. aastal ligi 1,1 miljardit eurot, mis on 21% vähem kui koroonapandeemia eelsel 2019. aastal (1,4 miljardit eurot).

Turismi edukust näitab selle mõju Eesti majandusele

Me käsitleme turismisektorit eksportiva sektorina, arvutame turismiteenuste ekspordi mahtu. Miks? Sest see aitab meil kõigil aru saada, et turism suurendab Eesti eksporti ja seega ka ettevõtete, aga ka elanike ja riigi tulusid. Samuti aitab see meil mõista turismi olulisust majanduses. Turism tähendab inimeste liikumist ühest riigist teise, mis toob kaasa raha sissetuleku teistest riikidest ehk turistide koduriikidest. Turistid kulutavad sihtkohas raha majutusele, toitlustusele, meelelahutusele, transpordile ja muudele teenustele. Sel põhjusel on turismiteenuste ekspordi kasvatamine meie üks olulisemaid mõõdikuid. Varasemate turismiarengukavade ja ka kehtiva Turismistrateegia 2022–2025 raames tegutseme kestlikkuse aspekte silmas pidades nii, et meie tegevuste tulemusena viibiksid turistid Eestis pikemalt. Keskendume Eesti atraktiivsemaks muutmisele ja tuntuse suurendamisele inimeste jaoks, kes reisivad looduse, kultuuri, toidu ja äriturismi eesmärgil. Turismiarengukavade ja -strateegiate ja nende tegevuste planeerimisel on lähtutud sellest, et need toetaksid turismisektori kohandumist muutuva turunõudluse ja jätkusuutlikkuse eesmärkidega, et tegevused tõstaksid turismiteenuste kvaliteeti ja digitaliseeritust, tagaksid kogukondade kaasatuse ning aitaksid kaasa ka turismihariduse tugevdamisele ja oskuste arendamisele. Kuna terviklik turismitoode on kompleks teenuseid ja elamusi, mis muudavad reisijate reisi eriliseks ja meeldejäävaks, siis oleme aastatega tänu Euroopa Liidu toetustele arendanud ka turismitaristut. Tõenäoliselt jäävad turistid aga viimase asemel meenutama meie külalislahkeid inimesi, mõnda Eesti huvitavat lugu ning sõltuvalt sellest innustavad ise tagasi tulema ning ka teistele Eestit soovitama.

Milline on Eesti turismi tuleviku vaade?

Tulles tagasi meie pere itaalia sõprade juurde, siis jah, muidugi on nende soov saada osa ka Eesti digiriigi lahendustest. Meie sõbrad on lummatud Eesti asjaajamis- ja ettevõtluskeskkonna efektiivsusest tänu digivõimalustele. Muidugi teavad nad, kui kiiresti siin ettevõtte luua saab või kui lihtsalt käib tuludeklaratsiooni esitamine ning e-residendid on nad juba aastaid. Kuid nende asjade puudumine ei oleks suunanud meie sõpru kinnisvara mujale soetama ja suvesid Soomes, Lätis või hoopis kuskil mujal maailmas veetma. Peamiseks ajendiks Eestis suvede veetmiseks olid lisaks Itaalia kuumusest põgenemisele siinsed sõprussidemed, eestlaste siirus ja sõbralikkus, laste võimalused Bullerby laste kombel suve veeta kõike ise avastades, Eesti puhast õhku hingata, looduses käia, meie maitsetest ning kultuurist osa saada ning külalislahkust tunnetada.

Nii näib, et Eesti turismi tuleviku suurimad võimalused on külalislahkus ja maailma parim turismiteenus.

Kui kõik turismimajanduse osapooled – kohalik elanik, turismiettevõtja, turismitöötaja – on rahul ja õnnelikud ning seda ka turistidele peegeldavad, kasvavad ka kõik vajalikud numbrilised näitajad, mida riigi tasandil jälgime. Samas ei ole see lühiajaline ega lihtne protsess. See nõuab süsteemset tegutsemist panustades nii turismiharidusse, -oskustesse, turismiteenuste arendamisse meie oma lugude paremaks esitlemiseks nii, et Eesti kui turismisihtkoha turundustegevustel on piisavalt ainest meile oluliste turistide, vastutustundlike avastajate kõnetamiseks. Professionaalne turismiturundus on tänapäeval sama möödapääsmatu nagu asja- ja ajakohased andmed ning kestlikud ühendused.

Aga kuidas järjest suuremas teadmatuses turismi ja reisimise tuleviku ees parimal moel tulevikku planeerimist saavutada?

Kuidas saavutada parim kasu Eesti turismile kliimamuutuste ja -eesmärkide valguses meie kohalikke kogukondade ja turismiettevõtjate huve arvestades ja samas tasakaalustades majanduse arengut? Kuidas teada, kui palju peame võimalikke uusi katastroofe ja kriise arvesse võtma? Kuidas käsitleda lennunduse ja transpordi rolli turismi tulevikus kliimamuutuste kontekstis ning vähendada turismi ökoloogilist jalajälge? Kuidas mõjutab Rail Baltica meie turismisektorit? Kuidas kasutada tehnoloogiat ja digitaalseid lahendusi, et näiteks parandada turistide kogemust, suurendada meie nähtavust ja juhtida turismivoogusid? Ja küsimusi on veel ja veel.

Ees on ootamas põnev ja osapooli hariv aasta Eesti turismi tuleviku kujundamisel, mis viib meid lähemale soovitud Eesti turismisektorini. Tulemus võiks olla nagu üks kaasa haarav ja kasulik turismiraamat olgu siis otsustajatele riigis või turismiettevõtlusega alustavale noorele või uusi ideid ammutada soovivale ettevõtjale. Miks mitte ka inspiratsioon igaühele meist Eesti lugude tutvustamisel oma välismaa sõpradele, et tekiks rohkem Eestit hindavaid ja siin pikemalt aega veeta soovivaid toredaid sõpru nagu meie oleme endale leidnud.