Uusküla: välisturistid pole leidnud teed Eestisse tagasi

Eestis räägitakse teenindussektori kasvust ja heast käekäigust. Tegemist on aga suhtelise pildiga lühiajalises vaates. Tõesti koroona-aastad olid väga viletsad ja see tõi turismis kaasa erakordsed olud. Eestisse ei tulnud mõnda aega välisturiste peaaegu üldse.

Siseturistid veidi kompenseerisid välisturistide vähesust, kuid kukkumine oli sellegipoolest kokku kolmekordne.

Turistide arv eelmisel aastal jäi 2017. aasta tasemele. Eelmisest tipust on turism kaotanud umbes kümnendiku. Välisturistide arvu kahanemine jääb 20-30 protsendi juurde eelmisest tipust, mis jäi aastasse 2019 ehk juba nelja aasta tagusesse aega.

Kui võrrelda töötleva tööstusega, millel läheb hetkel halvasti, siis on arengud paraku turismivaldkonnas isegi kurvemad. Tööstuse mahud on viiendiku võrra allpool varasemast tipust, kuid see tipp saavutati 2022. aasta alguses ja kuni selle ajani on olnud head ajad. Tööstuse mahud on tagasi aastas 2018 ehk siis kukkumine on aastase kasvu võrra lühem.

Eestil on jätkuvalt vaja palju tööd teha välisturistide siia meelitamisega. Potentsiaali on palju. Samuti on jätkuvalt vaja mõelda, kuidas tuua turiste siia turismi madalhooajal. Pärnumaal on kaheksal kuul olnud 2022-2023 madalhooajal voodikohtade täituvus kolmandiku juures või isegi alla selle. Väga raske on pakkuda suvel soodsat teenust kui talvel ei suuda ilmselgelt tulud katta kulusid sest nii madal täituvus ei saa olla kasumlik.

Turismi väljavaade on Eesti toimunud hinnahüppe, saabuva käibemaksu tõusu ja majutusettevõtete suure käibemaksu tõusu tõttu pigem tagasihoidlik. Koroonast taastumine pole olnud veel täielik. Uuena tuntakse geopoliitilisi riske ka turismis ja nii mõnedki suured turismifirmad Eestisse turiste ei toonud.

Kuna hinnatase on edaspidi märksa kõrgem kui ta oli enne koroonat, siis tähendab, et turistile tuleb pakkuda märksa paremat teenust ja tuua siia varasemast rikkamat klienti. Selleks on vaja Eesti turismifirmade ja riigi ladusat koostööd.