Laskesuusataja soovitab: Rootsi parimad suusakuurordid talviseks puhkuseks

Talve lähenedes tasub varakult hakata planeerima ka soovitud suusareisi. Euroopa mägede kõrval pakub väga häid mäesuusanõlvu, aga ka murdmaaradasid naaberriik Rootsi. Eesti laskesuusataja Mark-Markos Kehva on Rootsis rohkelt treeninglaagrites ja meelelahutuslikel suusareisidel käinud ning teab jagada soovitusi, milliseid suusakuurordeid tuleval talvel külastada.

Võta suund Põhja-Rootsi Rootsis on mitmeid vingeid ja suuri suusamägesid, kuid Kehva sõnul on riigi kuurortide pärl Åre. Kokku 91 kilomeetrit suusanõlvu, millest pikimad on lausa 6 km, teeb Årest Rootsi suurima, aga ka ühe hinnatuima suusakeskuse. „Olen korduvalt Östersundis treeninglaagris käinud ning Åre mäesuusakeskus ei jää sellest kaugele, seega sai ka neid nõlvu avastamas käidud,“ räägib Kehva.

Võrreldes teiste Rootsi suusakeskustega, on Åre veidi kommertslikum ja meenutab Kesk-Euroopa suusakuurordite melu. Näiteks keskuse Åre By piirkonnas toimub suusahooajal mitmeid vabaõhuüritusi, aga ka vilgas ööelu. Väga mõnus ning pisut vaiksem suusakeskus on Sälen. Kuurort koosneb neljast erinevast suusapiirkonnast ning kui nendest nõlvadest väheks jääb, saab minna ka tunniajase autosõidu kaugusele Trysili keskusesse Norras.

Sälen on tuntud peresõbraliku kuurortina, kus on palju nõlvu nii kõige noorematele kui ka esmakordsetele suusatajatele ja lumelauasõitjatele. Lisaks on piirkonnas veepark koos sisesurfi võimalusega, kino ja erinevad kaubanduskeskused.

Kehva soovitab Sälenit eriti just seltskondadele või peredele, kes lisaks mäesuusatamisele ka murdmaasõitu harrastavad: „Sälenist algab kuulus Vasaloppeti maraton, seega on seal rohkelt murdmaasuusa radu, mida kõrgetele mägedele vahelduseks avastada.“

Hea planeerimine võib reisikogemust palju mõjutada

Suusareisiks soovitab Kehva planeerida terve nädal. Paar päeva tuleb arvestada juba edasi-tagasi transpordile, kuna suusakeskused on kõik Lääne- ja Põhja-Rootsis. „Nädalasel reisil jääb tavaliselt viis päeva suusatamiseks ja see on enamik inimestele rohkem kui küll,“ räägib Kehva. Selle aja jooksul jõuab lisaks suusanõlvadele ka piirkonnas mujal ringi käia ja erinevaid talviseid tegevusi nautida.

Kuigi tavapärased ajad suusareisiks on talvised ja kevadised koolivaheajad, soovitab Kehva neid nädalaid võimalusel siiski vältida. „Eriti Rootsi, aga ka Eesti koolivaheajaga samal nädalal suusatama minnes, peab kindlasti arvestama suurte rahvamasside ja järjekordadega,“ teab suusataja omast kogemusest rääkida.

„Külmaga lifti järjekorras seismine või nõlval masside vahel slaalomi sõitmine ei ole kõige meeldivam kogemus,“ lisab Kehva. Koolivaheaja nädalatel masside vältimiseks tasub võimalusel mäele minna hilisematel õhtutundidel või kohe hommikul vara, kui suurem osa puhkajatest veel suuski alla saanud ei ole.

Kui kuupäevad paigas, siis tuleks kohe alustada ka majutuse planeerimisega. „Kui see varakult tehtud ei saa, võib elamiskoha leidmine muutuda keeruliseks ning lõppeda logistiliselt väga ebasobiva variandiga. Sõit suusamäele võib muutuda väga ajakulukaks ja samuti negatiivse kogemuse jätta,“ räägib Kehva. Võimalusi suusakeskustes ööbimiseks on mitmeid - valida saab nii hotellitoa kui ka eraldi maja rentimise vahel.

Suusapuhkust planeerides julgustab Kehva alati ka inimeste varasemate kogemuste kohta uurima. „Kui on mõni tuttav või sõber, kes on samas kohas enne sind käinud, siis tasub alati nõu küsida. See aitab reisi paremini planeerida - tead kohti mida vältida või kuhu tuleks just minna,“ soovitab Kehva.

Autoga reisimine on alati mugavam

Rootsis suusalaagritesse on Kehva reisinud nii lennuki kui laevaga, kuid eelistab alati võimalusel viimast. „Rootsi lennates on sisuliselt ainukeseks variandiks lend Stockholmi ja sealt tuleb veel edasi mitu tundi autoga põhja poole sõita. Laevaga on võimalusi rohkem,“ räägib suusataja. Lisaks Stockholmile on Eestist võimalik DFDS-i laevadega sõita näiteks Kapellskäri sadamasse, kust saab sõitu suusamägede poole alustada ilma suurlinna ummikuteta. Paldiskist väljuvad laevad jõuavad Rootsi 10 tunniga, mis teeb Paldiski-Kapellskär liini kõige kiiremaks mereteeks kahe riigi vahel.

DFDS-i laevadel toob Kehva välja ka pardal valitseva rahuliku õhkkonna. „Suurt meelelahutusliku programmi ja pidu seal ei ole, seega saab ennast korralikult välja puhata. Kuna järgmisel hommikul ootab ees ikkagi mitmetunnine autosõit, on rahu ja vaikus laevas väga tervitatavad“ märgib laskesuusataja.

„Laeva ja autoga reisimise puhul on hea ka see, et saab kohe ise kaasa võtta ka kõik reisiks vajaliku - suusavarustus, toit, vajalikud riided jne. Pakkimisel ei ole vaja pagasi kilosid lugeda ning ei pea ka edasise transpordi planeerimise pärast liigselt muretsema,“ lisab Kehva. Teekonna ajalise vahe, mis ei tulegi lõpuks nii suur, korvab igal juhul mugavus.